Friday, November 30, 2018

Kiituselaul perekalendrile

Vaatasin, natuke rohkem kui kuus aastat tagasi olen ma kirjutanud üles meie PLNi. Siis oli meil kaks täiskohaga, kindlatel nädalapäevadel kellast kellani töötavat lapsevanemat, üks esimese klassi poiss ja kaks väiksemat last. Mitte ühtegi huviringi ega eriüritust! Toimis. Eriüritusi esines vast kord kuus, need kandsid nimesid "hambaarst", "Kusti sünnipäev", "lastevanemate koosolek" jne.

Vahepeal on muutunud nii minu kui Mehe töögraafikud siia ja sinna, lapsed on kõik saanud märgatavalt suuremaks ja igasuguseid käimise-kohti on tulnud juurde. Et hommikul algab kell 8.15 kool, on pigem juba harjumuslik ja selle jaoks enam PLNi vaja ei ole. Aaaaga on igasugust muud asja. Meil on köögiseinal umbes nagu alati rippunud kalender, sest näiteks nädala- ja kuupäev muutub minu maitsele liiga sageli, ühtelugu pean järele vaatama, mis päev täna on. Kuni lapsed olid väikesed, oli väga lihtne ära märkida, millal on hambaarst ja millal keegi sünnipäevale läheb, üritusi ei olnud tõesti palju.

See võis olla perekondlik Saksama-reis aastal 2015, kui me Hamelnis miskis raamatupoes kuhja seninägematuid kalendreid avastasime - pilt oli küll jah, nädalad ja päevad ka, aga need olid märgitud ülevalt alla… ja iga päeva järel oli kaks kuni kaheksa lahtrit. Iga veeru ülesotsa kirjutatagu pereliikme nimi ja palun, on olemas table, kuhu saab märkida, kes mis päeval kuhu peab minema. Ostsime kesksuvel järgmise aasta kalendri valmis. Piltidel seikles Simoni kass.

Sellest saadik ei ole me enam ühtegi tavalist seinakalendrit majja lasknud. Ja kui me siin vahepeal Saksamaale ei saanud, avastasime oma suureks rõõmuks perekalendrid ka meie poodidest. Tõsi, valik on märgatavalt kehvem kui Saksamaal, aga vähemalt on valik. Ja see toimib!  Me isegi ei viitsi enam veergude ülesotsa nimesid kirjutada, teeme niisama märkmeid, sest järjekord on teada - kõige vasakpoolsem on Mees, siis mina, siis JJ, Unistaja. Lillebror. Lapsed vaatavad ka vahel, mis päeval mul see teater oligi…? Ahah.

Teisipäeval käisin kohvi joomas MN-ga, kelle peres on lausa viis last, koer pealekauba. Kohvetamise vahele tegi MN telefon ühtelugu "kõll!" ja siis ta seletas, et ilmselt märgitakse asju kalendrisse. Nemad kasutavad perekalendri virtuaalversiooni, see tähendab, et vanemate ja kõigi kolme koolilapse telefonides kajastuvad kõigi pereliikmete olulised kuupäevad ja kokkulepped. Nii on lihtsam korraldada näiteks perekondlikke hambaarstikülastusi muid ettevõtmisi, samuti koordineerida seda, kes mis päeval väiksemad lapsed lasteaiast ära korjab - ja muid sedasorti asju, mis koordineerimist vajavad. Harjumuse asi, tulemus on lõpuks sama… võimalik, et sellise asja järele tekib ühel päeval meilgi vajadus.

Igatahes aitab perekondlik kalender-infopunkt pereelu toimimisele palju kaasa.

Postituse tekitasin ühe hiljutise kogemuse põhjal- nimelt kohtusin toreda perega, kelle üks mure, nagu selgus, oli ajakavade ühildamatus. Mõlemad abikaasad käivad tööl muutuva graafikuga, lastel on omad ajad ja kohad, kuhu minna… Keeruline. Perekalendri idee oli neile täiesti tundmatu. Kas nemad selle minu soovituse peale kasutusele võtavad, on juba nende asi, aga mina soovitan küll, kui kokkulepped ja kohad hakkavad üle pea kasvama. Et oleks ülevaade, keda millal koju oodata. Näiteks.

3 comments:

  1. Meil perekalendrit pole kuna majapidamises vaid 2 täiskasvanut ja lasteaialaps aga tavaline seinakalender on sisilikult valitud selline, et oleks suured ruudud, kuhu sündmused kirja saaks. Nii sünnipäevad kui arstiajad kui lasteaeda tervisepäevaks puuvilja kaasa võtmise vajadus on kenasti kirjas ja silma ees. Unustamist on selle meetodiga märksa vähem kui varem. Eriti kuna ühe täiskasvanu liikumiste graafik on pehmelt öeldes kaootiline.

    ReplyDelete
  2. Jah, meil oli varem ka alati selline kalender, kus suurtesse ruutudesse kirjutada saaks. Minu ema suureks nördimuseks - tema muudkui ostis meie jaoks nunnude piltidega kalenderit, kus ruudud olid nimesid ja rahvakalendsi tähtpäevi täis, ja kurvastas, kui ma ütlesin, et meile sellised ei sobi, me tahame asju üles kirjutada.

    ReplyDelete
  3. Jaa, meil on ka suurte ruutudega tavakalender ja seal kõik kirjas. See nn perekalender ajab mul juhtme kokku, sest hästi visuaalse inimesena on mul vaja horisontaalis nädalavaadet (ja kalendermärkmikus kolm päeva vasakpoolsel ja neli parempoolsel lehel), muidu kaotab asi mõtte.

    ReplyDelete