Sunday, December 30, 2018

See viimane täispikk nädal

Mulle pole enam ammu eriti meeldinud aeg jõulude ja uusaasta vahel. Asjalik olemiseks on nagu vale aeg, eriti kui ülejäänud maailm ümberringi pooltel päevadel puhkab, puhkamiseks on liiga talv ja külm. Isegi sulailmane talv ei ole kahjuks minu aastaaeg ega ilm, oleks siis veel, et päikest antaks... Õnneks saab see aeg ülehomme otsa ja saab hakata ellu viima uue aasta PLNi.

Jõulud olid mõnevõrra pingelisemad kui oleks pidanud. Proovime tulevaasta paremini.

Lisaks pingetele pakuti sel aastal võimalust tegeleda JJ toalae kipsplaatimisega. Teate, milline õnn ja rõõm on kipsplaaditõstuk? Tõsi, plaatide sinna peale saamine on natuke pingutav, aga poiste siruulatus on nüüd juba selline, et Mehega kolmekesi (Lillebror hetkel remonttöödes ei osale, talle pole midagi teha anda) suutsid nad plaadid kenasti tõstuki peale umbes 180 cm kõrgusele vinnata ja edasi oli juba... naksti. Uuel nädalal pahteldame, lihvime ja värvime -loodetavasti - ja siis on jäänud ainult tapeet (lust) ja parkett (lillepidu). JJ ise ei saa endiselt üldse aru, mis asi kui kaua aega võtab, aga vähemalt kütab usinasti ja kui käskida, pahteldab ka võrdlemisi vähese virinaga, ainult et oskust napib. No aga kuidas see oskus muidu tuleb… Ahjuke muide kütab eeskujulikult, ainult et lühiajaliselt. Loodame, et tapeedi, mööbli ja kardinatega tuba hoiab natuke paremini sooja.

Lapsed on veetnud aega ekraanide ees, Kräunu saatel ja paaril õndsal hetkel ka jõuluLego (ärge hinnast ehmuge, krõbe allahindlus oli) kokku pannes või lugedes. Kräunu teemal olen poistega pidanud paar pedagoogilist vestlust. Nende järel Kräun lakkas… kummalgi juhul lausa pooleks tunniks.

On hämmastav, mis sorti probleemidega tuleb tegeleda, poleks ise selle peale tulnudki, et tuleks lapsele seletada, et 13-aastane on internetipanga omamiseks liiga noor (kuna selle eesmärk on kulutda raha arvutimängus ägedama välimuse saamiseks) ja et kassidega üles kasvanud lapsi peab jõuga eemaldama ilutulestikulettide juurest. Mina, muide, kasvasin üles teadmises, et korralikud inimesed ise rakette ei lase. Võimalik, et see oli valeinfo. Üks lastest väitis täna, et ärgu ta vend rääkigu lollusi, ühetoalisi kortereid ei ole olemas, ja teatas mulle poes, et puuvilja hukkaminek on meie endi süü, sest me ostame alati seda sorti puuvilja, mida lapsed parajasti ei taha. Kui see ei ole vägagi esimese maailma probleemidega (=kohutavalt ärahellitatud) laps, siis ma ei tea, kes on...

Iseenesest tuleks muidugi olla tänulik, et meil nendega sellised, heaolust tulenevad mured on.

Veel said lapsed sünnipäevakutse, Laenulapse asjus. Aitäh, arvestame. Unistaja on hetkel Laenulapse juures laenulapseks, aga lubati veel selle aastanumbri sees koju tagasi anda. Sobib.

Mina lugesin paari jõulupakiraamatut. Lena Marie Hahni "Die Entdeckung Europas" on iseenesest päris tore lugemine ja teadasaamine, kuidas üks võrdlemisi pips saksa uuskonservatiiv (ma mõtlesin selle sõna raamatut lugedes välja, kõik peab olema merkellikult poliitkorrektne, aga kui aiateel on kivi katki, siis minestab ära) üksteist kuud perega mööda Euroopat kolistab. Tegelikult on Lena tore inimene ja teatud asjades oleme me paraku üpris sarnased… need on need raskemad osad. D&D olid raamatus diskreetselt nimetatud Kadriks ja Kosaniks. Mind oli ilma nimeta mainitud ühe korra ja tervet meie perekonda ilma nimeta ka ühe korra, kuigi see reis neid Eestisse üldse ei toonud.

Muide, a-täht ei tööta enam korralikult, nii et a vahelejäämine ei ole trükivig, me ostame varsti uue klaviatuuri. (ma nägin selles lauses puudujäänud a-d, ag jätan selle meelega nii)

Stephen Kingi "Sleeping Beauties" on küll väidetavalt poeg Oweniga kahasse kirjutatud, aga mina erilist erinevust ei näinud, põhimõtteliselt King. Kes on lugenud "Under the Dome"'i ja "Rose Madder"'it, neil tekivad kohe mingid paralleelid. Goodreadsis räägiti, et muist ideed pärineb "The Standist" ja muist "Green Mile"'ist, aga minu meelest on "The Stand" kohe palju parem raamat.

Mitte-jõulupakiraamat, raamatukogust, oli "Guernsey kirjandus- ja kartulikoorepiruka selts". See raamat on taas sedasorti teos, mida tahaks omada. Nunnu. Nii sõbralik, rõõmsameelne ja heathtlik lugu, isegi kohtdes, kus räägitakse koledatest sündmustest. Ja ma tahaksin nüüd järgmiseks reisida Kanalisaartele. :)

Veel katsetasin uusi retsepte. Tortellini-aedviljavorm võeti hämmastavalt hästi vastu, zucchiniga kana ka, aga ohtra karriga aedviljasupp maitses ainult mulle, Ülejäänud jäid rahule, kui ma lubasin, et seda sööki edaspidi sööma ei pea.

Heitsin FB-s õhku võimaluse homme õhtul meie juures lauamänge mängida. Saatsin kutse umbes 80 inimesele, kellest enam-vähem kõik elavad siinkandis ja võiksid omavahel viisakalt-sõbralikult hakkama saada. Õige mitmed on juba teada andnud, et neil on juba plaanid. See selle asja mõte oligi, et juhul, kui selles nimekirjas on inimesi, kes tunnevad, et tahaks kuhugi minna, aga ei ole nagu kuhugi minna… siis on nad oodatud meile, kui sobib. Kui ei sobi, siis pole ju ka mitte midagi pahasti, ega mina ei tea, mida keegi oma vana-aastaõhtuga tahab peale hakata. Kui aga blogilugejate hulgas on keegi, kes elab siinkandis, arvab, et me võiksime kenasti sobituda, ja tahab homme külla tulla, siis palun, kohalejõudmise juhiseid saab küsida aadressil triibuline ät gmail punkt com.

Homme pahteldame edasi! Ja sibulakorvist leidsin kaks (2) sibulat, millel on juba kevad. JA mu ratsuritäht ajab õievart. Jõuluks on hiljaks jäänud, aga ma arrrrmstan ratsuritähti igas kuus.

4 comments:

  1. Sellest kartulikoorepiruka seltsi raamatust ilmus sel aastal kinos ka film. Me tahtsime vaatama minna, aga kohe ei saanud ja pärast ei olnud enam kahjuks kinos :)

    ReplyDelete
  2. Oooo. Seda rtahaks vaadata küll, äkki kunagi kusagilt netiavarustest leiab või midagi.

    ReplyDelete
  3. Ratsuritähed on väga ilusad lilled, mu ühed lemmikud :)

    Ma loodan, et teil tuleb ilus aastalõpp ja veelgi ilusam (raketivaba?) uue aasta algus :)

    ReplyDelete
  4. Aitäh. Ilusat aastalõppu Sulle ka. Raketivabalt päris ei saa, poistel on erinevast allikast pärit rakette, aga igal asjal siin ilmas on siiski mingi piir. Meie endi kassid tegelikult magavad sel ajal toas ega lase ennast häirida, aga Findus tuleb igal aastal põnevusega uurima ja põgeneb siis esimese mürtsu peale.

    ReplyDelete