Stressivabad jõulud...

… ei ole arvatavasti müüt. Kalkun oluliselt stressi ei põhjusta, seda ma juba oskan teha. Muud juurdekuuluvat ka, aga puupliidi kuumusaste on alati paras loterii ja see võib lühiajaliselt närviliseks teha küll.
Kuusk ja kingitused tekitavad stressi ainult natuke, viimased peamiselt teemal "mida neile ometi kinkida?" Sest kui kõigi majas olemasolevte meesisikute peamine huvi on seotud elektroonikaga ja neist mõned nooremd peaksid huvituma veel puu otsa ronimisest või muudest taolistest toredatest tegevustest, siis… teeb mõni neist pedagoogiliselt väärtuslike kingituste peale Kräun. Hiljem, jah, tunnistatakse küll, et 4000+ tükiga Lego on tore ja raamat, kus igas peatükis on mingi seiklus , kõlbab lugeda küll.
Kassid on juba olemuslikult stressivabad loomad.
Koristamine kah stressi ei tekita, kui seda põhimõttekindlalt mitte teha - või teha ainult siis, kui tuju on või mõni külaline tuleb.
Kirik on üldse kõige rahulikum koht.

Aga need inimesed. Kellel on puberteet. Kes on teismeline. Kes ei ole veel teismeline, aga harjutab selleks hoolega. Kes on lihtsalt… oeh. Ja kes on veel rohkem oeh, sest ei suuda selle kõige sees rahulikuks jääda ja laseb ennast häirida nii Kräunust, kallis-ma-ütlesin-et-SA-OLED-MUL-JALUS!!! olukordadest kui KES-FINDUSE-SISSE-LASKIS-FINDUUUS! olukordadest (ei ole üldse tore, kui köögis on ikkagi kiire, aga üks karvane apelsin peab vajalikuks sulle armastust avaldada).

Tarkus leppida olukordadega, mida ma muuta ei saa ja tuvastada olukorrad, mida ma muuta saan, ütleb, et puberteeti ja Kräunu kinni keerata on sisuliselt võimatu, aga stressivabade jõulude jaoks oluline võtmeisik oleks üks stressivaba naisisiksus. Lõpuks oskan ma jõulusöögiga väga hästi ümber käia ja koristamise pärast ei muretse üldse. Kui nüüd need muud asjad ka paika saaks…

Võiks Muumimamma pildi köögiseinale panna, eks ole. Pealegi on päriselus täitsa olemas inimesed, kes ongi Muumimamma moodi, ainult et rohkem riides ja natuke saledamad. Elavadki stressivaba elu.

Kindlasti ei kavatse ma uuel aastal hakata mediteerima või mingi muu taolise asjaga tegelema. Aga natuke rohkem organiseeritud elu tahaks küll. Sealjuures mitte niimoodi organiseeritud, et ma sellest sõltuvaks muutuksin, aga nii… rahumeelseid rutiine, minu jaoks, mitte mina rutiini jaoks, eks ole. Esimese lihtsa asjana tegin täna korraliku toiduplaani ja poenimekirja. Enne jõulusööke ma isegi ei mäleta, millal me viimati nimekirjaga poes käisime. Samuti on mul arengujärgus kiirete, aeglaste ja magusate retseptide nimekiri, mida katsetada. Mis ma sellest kokandusajakirjast igal kuul ostan, kui praktikas teen ikka muudkui omletti, kotlette ja kõrvitsasuppi! Mitte et neil midagi häda oleks. Olemasolev, paraja paindlikkusega PLN on kindlasti stressi vähendav tegur.

Uue aasta mõtlesin ka läbi - et mis sündmusi võib oodata.
Jaanuaris remondime ja mööbeldame palju ja peame JJ sünnipäeva. Võib-olla minu oma kah. Need on sel aastal mõlemad nii nädala sees, et kohe kuidagi ei õnnestu peopidamiseks head lahendust leida.
Veebruaris on koolivaheaeg. Enne seda tuleb leida midagi kingiks Vanaisale, keda enam üldse mitte miski ei rõõmusta. Võib-olla panen porrulauguseemned mulda.
Märtsis peame Lillebrori sünnipäeva, ma vaatasin juba, mis hea päev oleks, õige päev sobib. Külvame tomatiseemneid.
Aprillis ehitame ümber kasvuhoone, muudame peenramaa põhimõtet ja käime Lillebrori sünnipäevareisil Inglismaal. Lennukipileteid meil veel ei ole, aga küll varsti saab.
Mais käime Laadal ja teeme aiatöid. Võib-olla käime kusagil laadal veel.
Juunis tuleb pidada Vanaema sünnipäeva ja algab koolivaheaeg. Maasikad.
Juulis on arvatavasti mitmesugused suvelaagrid. Vaarikad, kukeseened ja mustikad. Hansalaat, ma usun, ka.
Augustis tuleb jälle tööle minna. Seened, õunad, ploomid, mis iganes purki sobib.
Septembris peame kohe esimesel päeval Unistaja sünnipäeva ja lapsed lähevad kooli. Käime Sügislaadal.
Oktoobris peame Teise Vanaisa sünnipäeva, tunneme rõõmu koolivaheajast ja peame Mehe sünnipäeva ka.
Novembris kardetavasti juhtub ka midagi, sel aastal juhtus kohe palju.
Detsembris on jõulud ja ma kardan, et tuleb taas lund rookida.

Kas kõlab nagu PLN? Võimalik, et sinna tekib veel mõni reis või mõni remondi- ja ehitustöö, arvatavasti mõni laat ja loodetavasti hulk kohtumisi toredate inimestega, sealhulgas olen ehk taas valmis vastu võtma sohvasurfajaid… aga peamine, et mingi põhiline ettekujutus on, mis juhtuma hakkab. Ehk ikka juhtub ka. Kui Jumal päevi annab ja Jeesus vahepeal tagasi ei tule.