Aru Anne

Remondirindel läheb nii, et suurem osa minu kolmapäevsest nördimusest põhjustas veel suuremat nördimust, tulles kuivades seina pealt lahti. Arvatvasti oli viga liimis, võimalik, et oli teine vana, ega ma kuupäeva ei vdanud, ka tapeediliimil on best-bifoor. Laupäeval kleepisin uuesti ja rohkem, see ports on nüüd viisakalt seina küljes kinni, peamiselt täitsa kuiv, ega ole ilmutanud mingit huvi kuhugi liikuda. Homme hakkan tapeeti panema.

Mujal on nii... nagu on. Nimelt algas taas kooooool. Oleme püüdnud taaskohaneda koolipäevade rütmiga. Ei ole mõnusad need varahommikud, oi, kuidas ei ole! Ega õhtutega olukord parem ei ole, siis oleme kõik väsinud. Tõsi, laste esmaspäevase viisaka käitumise eest tänamine pani nad kukalt sügama ja andis paar rahulikumat õhtupoolikut, eks me ise ka otsisime, kuidas neile leida produktiivset ja samas mitte-kontimurdvat tegevust. Kui läheb valgemaks, läheb kindlasti ka paremaks, saab lapsed õue jalgpalli mängima ajada või midagi. Praegu läheme pimedas, tuleme pimedas… Talv, noh.

Lillebror käis lumetuubitamas ja oli tagasi tulles täitsa rõõmus ja kuiv. Lumepüksid on üks igavesti hea leiutis.

Unistaja sai portsu hindeid, kui muusika "A" välja arvata, olid need kõik täpselt ühesugused. Sobib.

Jõugu Juht sai ka portsu hindeid, sealhulgas ootuspärasest palli võrra kehvema hinde geograafia kontrolltöö eest. Selgus, et oligi olnud väga raske teema.

Mees kulutas suurema osa laupäevast mingile õpetajate infopäevale. Miks sellist asja ei saa koolivaheajal ära korraldada, mina aru ei saa.

Mina… nojah, olin seina peal.

Kassid püüdsid paar hiirt. Pole teada, kas käsimikseri juhtme näris harjakapis läbi mõni praeguseks hukatud hiir või keegi nende suguvõsast, aga hetk enne mikseri seinapistmist avastada, et juhtme isolatsiooni vahelt turritab mingit metalli välja, on mõnevõrra ehmatav kogemus. Nüüdsest kontrollin kõigi kodumasinate juhtmeid enne seinapistmist! Küllap Mees suudab mikseri ära parandada, kui aega saab. Seni klopin koogitainast käsitsi.

Veel mööbeldasime elutoas, vähemalt on Mehe kirjutuslaud nüüd õiges kohas ja ma olen ennast selle pihta juba ära löönud. Kahe riiuli jagu raamatuid on tolmuimetud ja ootavad, millal riiulid õigesse paika saavad. Kangesti tahaks JJ toas ka mööbeldada, aga selleni läheb veel nädal või paar.

Keerasin just korraks Mehe poole - ta näeb ka läpakaga seal laua taga väga soliidne välja. Vaja oleks sellist laualampi, siis oleks veel soliidsem.

Valge laudlina projekt edeneb, kui esimesel nädalal kuluski ära kõik seitse lina, siis nüüd peab laudlina keskmiselt kaks päeva vastu. Sobib. Tavaliselt näeb see lina-asi välja nii:

Võib-olla veidi vähem kortsus… aga kohvitassis istuv kohvipuuke on kindlasti keset lauda, kuni mingid natuke põnevamad lilleseded tekivad ja kohvipuu päikesepoolse akna alla kolib. Seni, ma loodan, et kõlbab nii.