Monday, February 11, 2019

Esmaspäevased laisad mõtted

Taas on see määääh olukord, millest ma hiljuti kirjutasin. Eile mõtlesin, et teeks ja oleks ja... ja täna sajab õues mingit vesist ollust, maailm on hall ja töötuju vähene.

***
Alustasin ära viiulivõtmesalli, kolleegi õhutusel. See muster läheb üsna nobedasti, ehk tekitab motivatsiooni juurde.

***
Mees avastas eile õhtul vannitoa nurgast veelekke. Kratsis kukalt ja arvas, et äkki peab seal kogu süsteemi ümber tegema, samas kohas läheb juba mitmendat korda sama detail katki, kas on seal mingid sooja-külma ettearvamatud paisumised või mis. Pesumasin töötab ja külm vesi tuleb, aga ihu peseme senikaua (laupäevani, siis on tal aega?) ämber-kopsik süsteemiga, see toimib piisavalt.

***
Tuttav kolmelapseline pere, kes hetkel viibib pikemat aega tööasjus ühes hoopis teistsuguses riigis, avaldas FB-s pildi, kuidas pereema istub, beebi kõhukotiga kaasas, kaksiratsi miski mopeedi või asja tagumisel istmel, juhiks ilmselgelt kohalik inimene. Allkirjaks: "See on meie elustiil." Ma tegelikult hästi ei usu, et see mopeed kiivrita eurooplase heakskiidul ka liikuma lubati, küllap oli pilt kohalikega suhtlemise illustreerimiseks tehtud, aga… Mõtlema pani. Ma ei tea isiklikult ja päriselus mitte kedagi, kes oma beebisid motoriseeritud liiklusvahendi abil ilma põhjaliku turvavarustuseta transpordiks, aga tolles kauges lõunamaa riigis on ilmselgelt õnn ja rõõm, kui lapsevanem ei pea, laps seljas, jalgsi 20 kilomeetrit arsti juurde kõndima või midagi taolist, olgu see edasiliikumise vahend milline tahes. Meie elu on ikka üle mõistuse ära turvatud ja vati sees. Eurooplasena sündimine on tõesti lotovõit, nagu keegi mõne nädala eest lehes kirjutas.

***
Kõige ilusam heli, mida ma neil päevil olen kuulnud, on olnud lakkamatu sorin ja sulin räästast. Käin lausa tuulekoja peal kuulamas, päeval saab muidugi vaadata ka. Aeg-ajalt teeb järjekordne lumeports katuselt MAUHTI. Kõrvalnäht hirmus libedus loomulikult ei sobi, aga lume sulamise nimel kannatan libeduse ka ära. Kuidas ma homme parklast koolimajja saan, seda veel ei tea, võtame ühe probleemi korraga.

***
Nüüd tuli töötuju tagasi. Ahi tahab segamist ja kilo kaltsuvaibamaterjali lõikamist. Ja ehk lähen pärast õue ja teen oma tunnikese füüsilist tööd. Puuvedamine paneb kindlasti valutama hoopis teised lihased kui lumerookimine. Pärast mitmepäevast tapvat seljavalu on lootus mingi muu koha lihaste valule tõeliselt värskendav vaheldus.

No comments:

Post a Comment