Suur sula ja vebruariiti kah

Kolmapäeval oli ilm veel vastikult lumine. Tegin sissesõiduteed puhtaks rookides taas turjale haiget, aga rookimata jätta ei saanud, sest Mees oli tellinud meile puud ja neid sai paigutada ainult Maja ette. Puutooja jäi esimese asjana väravasse kinni… õnneks mitte kauaks, sai oma jõududega välja ka. Puud tulid neljas hiigesuures kotis ja nende kuivamine on nojah… aga eks nüüd juba vähemalt osa neist kuivab kah. Ülejäänud paraku ligunevad õues, sest meil kellelgi ei olnud jaksu pärast esimese umbes ühe ruumi tuppavedamist enam võidelda KRÄUNuga. Puukandmine ei ole just poiste lemmiktegevus. Nojah, ja seetõttu ei ole meil ka praegu oluliselt parkimiskohti. Küllap varsti jälle saab.

Katuselt vajus lund alla… ja alla… lõpuks nägi kuskiltnurgast välja, nagu Majal oleks lumest kardinad. Siis tegi lumi MAUHTI. Meie elukoha õnn ja rõõm on, et kukkuva lume alla jäämiseks peab kõvasti vaeva nägema, talveajal pole kellelgi räästa alla asja. Tuulekoja kohal ei saanud otse vajuda, sealt läks lumi kortsu, kujutage ette.

Lillebror käis teisipäeval oma südant ette näitamas. Lubatakse elada, aga soovitatavalt mitte joosta ega füüsiliselt pingutada. Lillebror oli väga pettunud. Pettumust jätkus ka järgmiseks päevaks, kui spordipäeval Õpetaja Õunapuuhaldjas Lillebroril kihutusjooksus (või midagi iganes nad seal tegid) osalemise ära keelas. No aga viletsa vereringega rahulikult elamine on siiski kindlam lahendus kui ehku peale opereerimine… kui nüüd Lillebrori arstist vanaonu (tuntud ka kui Onu Ants) tsiteerida. Südamearst arvas ka, et esialgu ei ole operatsioon vajalik, järelikult tuleb selleks mitte põhjust anda.

Unistaja pidi õppima ära laulu "Sind surmani". Tema õpetamise käigus sain mina nii sõnad kui viisi üsna korralikult pähe, Unistaja… vist mitte nii korralikult. Igatahes oli huvitav koos pojaga laulda, ega ma selliseid asju ei olegi enam ammu teinud.

Jõugu Juht ja mina osalesime koosolekul teemal "Vahetuslapsed". Järgmisel päeval luges JJ läbi ka temaatilise raamatu. Eriti, kuna meile tulebki märtsis PLNi kohaselt… Tom. Carcassonne'ist, sellest päris kindluslinnast. Nüüd on JJ-l kohustus välja uurida, mida see Tom sööb ja kas tal mingeid erivajadusi on, meie Mehega jällegi peame välja mõtlema, millega sisustada see üks päev, mil Tom on ainult meie hooles. Mina mõtlesin, et muuseumi ja lossi ja keskust ja asja… aga mis siis saab, kui Tom on selline imelik poiss, kes tahab minna sporti tegema? Ma kohe üldse ei mõista neid inimesi, kes spordiürituste peale raha kulutavad, kui selle eest saaks ju ometi minna kunstimuuseumi või mõnda muusse päriselt põnevasse paika… Igatahes kuhugi mäesuusatama me kindlasti ei lähe, meil on tarvis see Tom ühes tükis tagasi saata.

Mees oli haige. Ja tellis puid. Ja pani kokku riidekapi Jõugu Juhi toas. Tuba võtab ilmet. JJ on väga rahul, aga käib ahjupuude asjus ikka vahepeal meid ka külastamas.

Mina õmblesin kokku murtudsüdamesalli. Sain valmis äärepitsid ammuoodanud Ingrid Rüütli kirjaga sallile, seda õmblen homme. Olen tundnud omapärast kripeldust, mille põhjus on ilmselt lihtne - ma tahan vaipa kududa. Paraku ei ole mul veel 120 cm laiust kangast, ehk reedel on aega käärida, käärpuud on nimelt Linnas ja meile neid tuua on keeruline, pealegi tunneks siis Vanaema, et tema on sellest vaibandusest täitsa ära eraldatud.

Veel lugesin paari kriminulli, mis täitsa kogemata juhtusid samal teemal - keegi lavastab oma surma ja mis siis edasi saab. Inetu tegu on see igatahes küll.

Nördisin mitu korda, mõnel juhul netiavarustest loetud inimliku rumaluse (ei olnud eesti keeleski, muide, üldse ei vihja ühegi kohaliku kuulsuse narri alalõuale) peale, mõnel juhul päriselus. Tõdesin, et võõraste inimeste lausrumalust on palju kergem taluda kui kommunikatsiooniprobleemi muidu kena inimesega.

No ja nüüd… on küsimus, kas vebruariit või kõhuviirus. Võeh. Äkki ikka lühikese iseloomuga viirus, iiveldus andis juba natuke järele.

Aga mis kõige tähtsam ja ilusam - meie ratsuritäht õitseb.

Edit hiljem: Kuna keegi FB-s otsis haapsalu salli vau-efektiga, siis sai murtudsüdamesall raamile - nii igaks juhuks. Näete, niisugune: