Wednesday, March 13, 2019

Homsest saabub taas normaalsus

Külalistest olevat kaks korda hea meel - kõigepealt, kui tulevad, ja siis, kui ära lähevad.

Tom on vaieldamatult very nice boy. Viisakas, kuulekas, püüab. Ainult et...

Noh, ikka see keeleküsimus. Eile ta küll ütles vist isegi kolm lihtlauset järjest, üks oli "Can I take shower?", teine: "Thank you for the candee," (panime talle kohvrisse kilo "Kalevi" komme, noh, et võtku koju kaasa, ega ta ise ei taipa osta), kolmandat ma kahjuks ei mäleta. Aga mingitki tõsisemat vestlust temaga arendada ei saa, kui, siis ainult ekraani abil.

Ja ekraanide koha pealt, ma nüüd lõpuks sain vist aru, et Tomikene eeldas, et poisterohkes peres on muidugi olemas mingi mängukonsool ja üks mugav mängimissohva, aga just neid meil kohe üldse ei ole. Ta on natuke meie lastega lauamänge mänginud ja eile õhtul üritasime teda sundida StarCrafti mängima, mis näiteks Laenulapsele väga meeldib, aga see oli ilmselgelt tema maitsele liiga uimane. Meil on mitu lauaarvutit, läpakad ja nutiseadmed, konsooli pole selle kõige juurde lihtsalt enam tarvis, aga tee sa seda selgeks inimesele, kellega sa ühtegi sama keelt ei räägi.

Ja söök. Magus läheb, muude asjadega on kahtlane. Meie tavalist rütmi, et vähemalt kaks suppi nädalas, ma pole üritanudki. Järelikult sööme ise ka ebatervislikult ja eiteamida.

Õhtune magamaminek on täitsa untsus, sest on ju põnev, et meil on üks lisapoiss. Seetõttu on ka pärastkooline Lillebror untsus. Tänan soovitamast, pole lootustki, et ta varem magama jääks, ka ajades mitte.

No ja need hommikud, oh õudust… Ütleme nii, et Tomi ettekujutus kiirustamisest on nagu Lillebrori Sõbral, kes muudes aspektides täiesti imeline laps, aga me oleme nüüd teda trennist muusikakooli viinud ja... Homme hommikul peab Tom õigeks ajaks rongi peale jõudma. Umbes selleks kellaajaks, milleks kooli jõutakse… läbi linna tipptunni ajal! Palju õnne meile.

Ja ParfönG. Meeste dušigeelid on siinmaal ka tugeva lõhnaga, aga ehtne prantslane peab hästi lõhnama, järelikult lõhnab Tomi pesuskäimine kõrvulukustavalt hästi. Mul on õnneks momendil nohulaadne toode.

Sellest kõigest hoolimata saame me järgmise võimaluse tekkides taas lapse. Ka siis, kui ta juhtub olema soojamaa laps, kes meie aktiivmajas paljajalu ringi kooserdab. "Sokid!" on prantsuse keeles muide "Les chaussettes!" (ehk lešošett!), selle ma olen juba väga hästi ära õppinud. Ja küllap oskavad meie poisid järgmise lapse saamise ajaks natuke rohkem prantsuse keelt. Ja neli poissi on kindlasti parem kui kolm.

Aga homme õhtul süüakse meil suppi. Ja minnakse pärast unejuttu (Ilo ja Punapõsk orkivangistuses, ma usun) kell kümme magama. Ja reedel tõustakse natuke enne kella seitset nagu tavaliselt ja saadakse poole tunniga väljumisvalmis nagu tavaliselt. Ja kõigil püsivad sokid jalas!

5 comments:

  1. Kõlab nagu mina :D Ma ka ei kanna toas sokke ja magamaminek on hiline nagu ka tõusmine ja magusat söön palju, kuigi mitte rämpsu. Ma sööks suppi küll kui keegi seda mulle mitu korda nädalas teha viitsiks. Kuigi, jah, kuulekusega on mul halvasti :P

    Ma sellest mängukonsoolide asjast saan ses mõttes aru, et paljudes eesti kodudes on ka lisaks arvutitele wiid ja teised konsoolid. Mul pole mängusõltuvust, aga ma tean, kui raske see sõltuvus on. Mult nooremad tuttavad on imestusega küsinud, et mis mõttes sa pole kunagi konsooliga mänginud, kõik on, aga ma olen ainult wiiga guitar herot mänginud, see oli lahe küll, sai trumme mängida nagu päris.

    Vahva, et te hakkama saite ja loodetavasti ei kaotanud sa liiga palju närvirakke. Sa oled selline korralik pereema, kel on kodused reeglid hästi paigas. Ma kahtlustan, et selliseid on tänapäeval väheks jäänud. Huvitav oleks lugeda veel jutukesi, mis teil prantsuse poisiga juhtus.

    ReplyDelete
  2. Küll Sa kannaksid toas sokke, kui Sul oleks selline elamine nagu meil. Kahekordseid!
    Ma tean, et näiteks paremates saksa peredes ei ole telekat ja arvutigi on kasutusel loetud tunnid päevas, töötegemiseks. Lapsed lähevad kõik klassikalisse gümnaasiumisse (ladina ja kreeka keelega lisaks kõigile muudele ainetele) ja pühapäeviti seisab laual praad. Meie ei ole saksa pere ega parem pere, aga ma arvan, et peale videomängude on maailmas muudki.

    Täiskasvanud külalisega saaks selles mõttes igal juhul paremini hakkama, et täiskasvanu on ikkagi iseseisev. Umbkeelne lapskülaline on tõesti esmakordne kogemus. Hakkamasaamiseks nimetan ma seda siis, kui ta kogu oma kraamiga homme õnnelikult rongile saab. Aga kahjuks meil temaga suurt midagi intrigeerivat ei juhtunudki rohkem, nii et pole midagi rääkida.

    ReplyDelete
  3. Ma olen ammu mõelnud, et saaks lisaks koolilastele ka pereemad kuidagi vahetuda 🙂.
    Tublid, et hakkama saite ja prantsuse poisikesel ka põnevad kogemused kindlasti.

    ReplyDelete
  4. Oot, kas sa mõtled, et lapsele ema kaasa, või "Naistevahetuse" lähenemist?

    ReplyDelete
  5. Ma mõtlen naistevahetust, aga nii, et vastuvõtva pere ema jääks ikka koju ja külaline saaks olla külaline, mitte nädal aega "uus ema".

    ReplyDelete