Sunday, April 14, 2019

Palmipuudepühal, ka olmeliselt

Sel nädalal oleme ostnud viis (5) paari jalatseid, neist kolmed Jõugu Juhile. Täna hangitutega läks ta umbes otse poest Sõbra poole. Selgus, et ketsid on tänapäeval hägustunud üldmõiste ja JJ mõtles hoopis kabedamaid tenniseid. Palun, nendega võib kuivema ja soojema ilmaga käia küll. Ka seekord valis ta poest kõige ilusamad tennised, vähemalt kusagil puutuvad meie maitsed veel kokku.

Täna hommikul tundus, et lisaks jalatsitele peame sel nädalal ostma ka uue nõudepesumasina… aga kuni mina käsitsi kaheksa tassi ja portsu taldrikuid pesin (miks selgub masina katkiolek alati siis, kui on kogunenud suurem hulk musti nõusid, mida pesta?), jõudis Mees masina taas töökorda seada. Tõeline eesti mees!

Õnnetumalt läks ühe punase villase soki ja Mehe peaaegu uue valge "Sangari" särgiga. Absoluutne klassika, eks ole. Keegi lastest oli soki tekikoti või maeiteamille sisse ära peitnud ja... Särgi viime sõbrapoodi, Mehele ei sobi roosa (täiesti ühtlane!). Soki ma harutan üles, sest meie majas pole kedagi, kellele see enam jalga läheks.

Seni teadmata, kas õnnetult või ikka natuke õnnelikult ka on läinud meie autoga, millel hakkas neljapäeval üks ratas hirmsasti logisema. Hetkel seisab auto Vanaema-Vanaisa hoovis, sealt saab ta vast kokkulepitud päeval remondikohta veeretada… Meie sõidame Vanaisa Citroeniga, mis on veel väiksem kui Opel Corsa.

Vanaisale kutsusin reedel igaks juhuks kiirabi, sest tundus, et tal jälle üks näpoool ei liigu kõneldes… Kiirabiarst ütles, et pole siin mingit insulti (tore) ja käskis perearstiga suhelda. Perearst jällegi käsib kiirabi kutsuda, temal eakate jaoks aega ei ole (Vanaema tõlgendus). Ma homme helistan ise ja küsin, kuidas selle perearstiabiga tegelikult on, pole üldse kindel, kasVanaema on olnud siiani nõus perearsti juttu lõpuni kuulama.

Ilusa ilma puhul tegime natuke aiatöid ka. Täpsemalt mängisin veel oksapurustajaga ja Mees vingutas mootorsaagi. Nüüd on teadaolevad peenemad oksad otsas ja mulle tulevaste peenarde vahele oksapuru küllalt… ja nii mõnedki jämedamad roikad ja lausa palgid pliidipuudeks lõigatud.

Lillebror käis klassiga teatris. Oli olnud naljakas ja tore, aga see Karlsson oli kogu aeg nii paha ja tegi meelega pahandust…! Eriti nördinud oli Lillebror, et Karlsson tahtis piiluda, kuidas see tüdruk seal musitab… Vrd Jõugu Juht samas eas - nördis, sest Eesti Rahva Ennemuistsetes Juttudes tegid kõik kavalad ja targad kangelased kuritegusid, muudkui varastasid vanapaganatelt võluasju ja... Nagu vennad või nii.

Viiulivõtmesalli kudumist ärgitanud inimene vaimustus ja jagas sallipilti laiali… ma nüüd koon natuke aega viiulivõtmesalle. Upsi.

Tegelikult juba eelmisel nädalal jõudis Helmepesast kohale minu nahkhiireklamber, millega ma nüüd tänumeeles ja rahulolevalt kodust väljas käin. Hästikäituv, vagune nahkhiir juustes on ju väga tore asi. Elus hiir vaevalt et paigal püsiks ja patsi koos hoiaks.

Kirikus ootasin teenistuse järel Meest ja Unistajat, kes olid veel kusagil teisel korrusel liikvel… ligi astus Laenulapse Vend, kes on, ütleme, mittestandardne laps. Vaatas mulle hoolikalt alt üles  otsa ja teatas: "Sa oled ilus!" No aitäh. Mis selle peale muud ikka öelda.

No comments:

Post a Comment