Monday, May 27, 2019

Kuidas mu perekonna supiarmastus äkitselt taastus

Üksvahe oli meil supisöömisega kehvasti. Nuriseti, paluti vähem panna. Siis annetas sõbranna portsu pastinaaki ja ma katsetasin pastinaagisupiga. Selline kena püreesupp, röstpirniga.

Selgus, et pastinaak meeldib meile ahjus valmistatuna, aga mitte supi sees. Et ma teen siis esmaspäeval kõrvitsasuppi, küsisin.

"Jaa!" kilkas Lillebror.

"Tee seda, kus peekon sees on!" arvas Unistaja (porgandisupp kõrbeda peekoni ja sõstraželeega).

"Mis supp see oli, punane, vürtsikas, natuke liha…?" arutas Jõugu Juht (indiapärane karriga tomatisupp).

"Borš on vist otsas?" küsis Mees.

Järsku armastas mu pere suppe kohe väga. Peaasi, et enam pastinaagisuppi ei anta. Kõrvitsasupp on hetkel pliidil, nädala lõpus vaatan, mis seis meil hapuoblikatega on, nendest saab nimelt ka suppi.

2 comments:

  1. Mulle võib sama eesmärgi saavutamiseks kõrvitsasuppi pakkuda :) Või tegelikult, piimasupi serveerimine annaks parima efekti :)

    ReplyDelete
  2. Ma piimasuppi ei hakkaks maitsmagi. Kõrvitsasuppe on kindlasti erinevaid, aga ma siis tean, et ma Sulle seda ei paku, kui ka sobiv hetk peaks juhtuma.

    ReplyDelete