CLICK HERE FOR FREE BLOG LAYOUTS, LINK BUTTONS AND MORE! »

Sunday, May 5, 2019

Toimus kõik... ja ei midagi

Ma eriti ei mäletagi, mis nädala algusepooles toimus. Volbriõhtul sõitsime laste hämminguks mööda suurest hulgast tudengigruppidest ja selle peale tuli mulle kah meelde, et on vist volber. Küllap nad tähistavad seda ise, kui aeg tuleb. Meie volberdamise-aeg on igatahes möödas.

Töörahva pühal tegime vist aiatöid nagu ikka. Jõugu Juht käis sünnipäeval.

Reede hilisõhtul koju sõites palvetasin - sest mida muud teha, kui pime on, hing on ärev ja oled üksi roolis? - ja muuhulgas laususin sõnad: "Jumal, mitte seda ma ei mõelnud, kui palusin, et minust võiks sel päeval kellelegi kasu olla!" Üsna tihti palun ma hommikuti nii… ja hämmastaval moel läheb see enamasti ka tõeks. Aga et pärast päevatööd tuleb veel sõita leinatööd tegema, ei osanud küll ette arvata. Ja hoopis hämmastav on, et kui ühes peres on ahastus, šokk ja lein, läheb elu kõigis muudes peredes tavapäraselt edasi. Ühel päeval õpib ka praegu leinav pere oma olukorraga toime tulema… aga selleni viival teel olen valmis olema sõbra kõrval, igal hetkel, kui ta seda vajab. Ega teisiti ju ei saagi, eks ole?

Laupäeva hommikul kell kolmveerand viis äratas meid Valge Mini. Mitte et uni enne seda oleks olnud kuigi kosutav, ärev oli. Und aga oleks vaja olnud, sest päeval pidi olema Laat. Ja nüüd on Linna ettevõtluse osakond ilmselt tüdinud igalaadahommikusest platsilöömast, kohad määratakse varem ära ja see on ilus, sest nii saavad vähemalt need magada, kellel ei ole halvastikäituvaid kasse.

Kohe hommikul oli õnn ja rõõm - me saime oma sisseharjunud koha! Õnn ja rõõm jätkus ühe suuure veinipunase vaiba lahkumise puhul. Sügav veinipunane ei ole just populaarne värv ja 124 x 212 cm ei ole just populaarne mõõt*, seda toredam oli, et keegi selle ebahariliku vaiba kohe rõõmuga ära ostis. Head pehmet astumist, nagu ma neile tavaliselt soovin.

Päeva peale hakkas muidugi jahe. Või mis jahe, lausa jõlekõle oli. Nii külmal kevadlaadal me polegi varem käinud. Unistaja ja Lillebror käisid kinos soojas, Jõugu Juht oli kutsutud Laenulapse pereüritusele Laenulapsele seltsiks ja oli omadega rabas. Õnnistatud oli see laat sellegipoolest, kuna torm tuli alles õhtul, kui suurem osa allesjäänud kaubast juba autoga ära sõitis. Tormi kätte jäi kõigest umbes kakskümmend vaipa, haapsalu sallid, kogu laada-atribuutika, mina ja Unistaja. Vaibad ja sallid tegelikult märjaks ei saanud, aga vettinud telki üritan homme kuivatada. Unistaja tunneb ennast hästi ja minul pole ka viga, tänan küsimast. Enne tormi jõudsime näha iga laada kohustuslikke elemente nagu laadaloll, Targutav Tädi, Kes Midagi Ei Osta, ja Jalgrattaga Poiss. Neid oli seekord lausa neli, ja mulle tundus, et nad pärinesid kusagilt kaugemalt (ega nad enam poisid ka ei olnud, rohkem nagu tudengieas), muidu ei oleks nad ilmselt oma ratastega otse kõige suuremasse summa sukeldunud. Ristiisa pubi ees nimelt on niigi kitsas, sest pubiterrassid, ja mingil põhjusel oli terrasside vastas suhkruvatilett… Umbes selle koha peal nägin ära ka blogija Henry. Esileedi ja Noorsand näevad väga head välja, kaksikud, hm, ei paistnud isa kõrval välja. Ega ma blogi põhjal ei ole osanud arvata, et Henry nii vägev mees on. Muid kohalikke VIPe silma ei torganud, sel aastal ei pidanud ma ebameeldivate poliitikute eest vaibakuhja taha peituma ega midagi. Muide, pilt meie letist oli Tartu Postimehe laadagaleriis kohe esimene.

Pühapäeval oli muidugi suure väsinudolemise päev. Mehed ja lapsed vaatasid telekat ja mina sain valmis suurema osa esimesest tellitud viiulivõtmesallist. Olen otsustanud ajutiselt loobuda põhimõttest pühapäeviti mitte teha tööd, mille eest mulle makstakse - muidu ei saa see tellitud töö osa ilmaski valmis!

Uuel nädalal saab loodetavasti ajutine talv mööda, tekib paar kastpeenart ja JJ läheb klassi väljasõidule. Rappa, kus ta on viimase kümne kuu jooksul juba neli korda käinud.


_________
*70 x 180, beež, roosa, kollane või roheline on kõige populaarsem vaibamõõt ja -värv, voodi ette.

10 comments:

Age said...

Kirjeldatud mõõtudes veinipunane vaip kõlab minu jaoks ka väga ahvatlevalt :) Palju selline maksab? Siis ma tean, kas hakkan raha koguma ja mõtlema millal tellimuse esitada võiks ;)

reet said...

Age, kui Sa mõtled laiust 124 cm, siis see konkreetne maksis 63 eurot. Aga tellimus tuleb esitada kas umbes kohe või kahe aasta pärast, sest kudukamber läheb juuli lõpus määramata ajaks (minimaalselt aasta, pigem kaks) kapitaalremonti ja siis ma ei koo enam midagi, mis oleks laiem kui 60 cm.

karina said...

Mina tunneks huvi viiulivõtme-sali vastu. Kas see on ilus mustana või valgena ja mis hinnaklassis ja kui pikk järjekord on?

reet said...

Kõik mu sallid on 100 eurot. Ilus on igat värvi, must ja valge long on mul olemas. Järjekord on... parimal juhul juuli lõpus, ma arvan, sest lisaks peaaegu-valmis sallile ootavad kudumist veel kaks viiulivõtit. Saadan Sulle meilile pildi, kui pildid juhtuvad telefonis alles olema.

karina said...

Oo, sall meeldib väga! Kui järjekord on hetkel nii pikk, siis esialgu sappa ei võtaks. Aga pean meeles tulevikuks (mõistliku etteteatamisega).

Age said...

No nii hädasti mul (kahjuks) hetkel seda vaipa vaja ei ole. See oleks lihtsalt tore. Niiet las jääb sinna kahe aasta taha tulevikku ;)

Alice said...

Mulle jäi teie leti pildilt silma laual olevad väikesed ilusad kollased vaibakesed. Ma telliks ühe sellise meie Jostenile palun. Maksame kui siia tulete, aitäh! :-)

reet said...

Hm, ma arvan, et Sa mõtled villavaibakest, need ongi üsna populaarsed kassialused. Üks on alles veel, broneerin selle Josteni küljealuseks!

Alice said...

Super, suured tänud!

reet said...

Ahsoo, Alice, maksma Sa muidugi ei pea, aga eks me arutame hiljem meilitsi, mida me veel teile kaasa võtame, kui suvel pea nädalaks sisse kolime.

Post a Comment