Üks laps luges just äsja lõpuni raamatu "Põgenemine Auschwitzist". Jah, see on hirmus telliskivi, aga tegelikult väga ladusas keeles telliskivi. Oli kontekst… tundus lõpuks vajalik.
Sama laps ütles just täna söögilauas asju - mitte midagi hirmsat, aga ikkagi -, nii et ma andsin talle riiulist kätte Huxley "Hea uue ilma". Koos käsuga esitada küsimusi nende kohtade kohta, millest ta aru ei saa. Tundub, et on vaja.
Vaatasin raamatu väljaandmise aastat, küllap ma lugesin seda teost umbes samas vanuses. Ei usu, et kahjustab, aga ehk paneb mõtlema.
No comments:
Post a Comment