Saturday, August 10, 2019

Igapäevablogimine 10

Laupäev.

Kudu.
Alustasin laada- ja linnakuduks klassikalise piibelehesalli. Üks selline peab ikka kogu aeg olemas olema.

Kohvikus.
Kuna umbes kolm küla edasi peeti kohvikutepäeva, otsustasime välja sööma minna. Esimese valitud kohas öeldi, et ainult üks šnitsel on veel alles, peate minema suppi sööma. Suppi, vabandage, saan ma kodus ka süüa… Teise koha nimi oli vist Metsaääre Meestekohvik ja sealne menüü oli paljutõotav ja hästilõhnav. Burger olevat olnud hea. Pitsakaste oli ebaõnnestunud, khm… ja muidugi kadus hea šašlõki valmistamise kunst koos Tädi Nelliga (ma sain lapsepõlve jaanipäevadel täiusliku šašlõkiga natuke nagu ära hellitatud). No aga tegelikult oli see meie esimene kodukohvikus käimine ja iseenesest polnud üldse paha. Boonusena pakuti batuuti (lisatasuga), võimalust vaadata tülpinud ilmega küülikuid ja kunagi enne meie kohalejõudmist ka vibulaskmist. Mulle tundub alati hästi tobe, kui kuskil hakatakse Legolast põhjalikult õpetama, et see on siin vibu ja nool käib niipidi… Aga ega näo järgi aru ei pea saama, et ta Eesti meister on.
Magustoitu käisime söömas meie lemmikkohvikus, mis seekord tegutses kohvikupidaja kodus. "Miks me kohe alguses siia ei tulnud?" küsis Jõugu Juht natuke haleda häälega. Nojah… ma tahtsin päris kodukohvikut ka näha. Külm šokolaad lastele siiski ei maitsenud, aga lihapirukaid oleks Legolas ja Lillebror ilmselt võinud sööma jäädagi. Ja ilus oli seal, parkimisplatsi servas hiigelsuur sipelgapesa ja puha.

No comments:

Post a Comment