Saturday, August 31, 2019

Tort otsas, pidu otsas, suvi otsas...

Suure Suvelõpupeo järgne koristamine teeb alati kuidagi melanhoolseks. Sest pärast Legolase sünnipäevapidu ongi meil suvi ametlikult otsas… isegi kui päris-sünnipäevaks 26 kraadi sooja lubatakse. Noh, nagu see, et kevad algab alati kurgede saabumise päeval. Siis on rõõm. Täna on kahjuvõitu, et homme on juba september ja Õpetajatele Lillede Viimise Päev.

Suvel jäi üht-teist tegemata. Olime küll Saksamaal, aga päriselt Saksamaa-puhkust ei saanud, selle asemel oli autojaht ja Organiseeritud elu. Ilusaid ilmu oli, aga õues hommikust me ei söönud, lõuna- ja õhtusöögist rääkimata. Pooled aiatööd ja hoidistetegemised on tegemata, osa neist jääbki tulevaastasse. Või millal aega juhtub olema. Meres on ujunud ainult Lillebror ja Legolas, sest meie mereääres-käimise ajal oli ilm teiste jaoks liiga külm. Iseenesest ei peaks suvedele tegelikult nii suurt tähtsust omistama… eks muudki aastaajad on omamoodi head (ma ei räägi siin porist, külmast ja libedast). No ja sel aastal lubatakse taas päris sooja septembrialgust. Sobib.

Septembris kohaneme kõigepealt kooliga. Võtame teadmiseks fakti, et Jõugu Juht peab kevadel tegema prantsuse keele arvestust. Legolas ja Lillebror harjuvad uute õpetajatega, Lillebror ka hinnetega ja prantsuse keelega.
Käime Linna sügislaadal. Ma täna õhtul ei mõtle selle peale.
Osaleme Õunaõuepäevadel. Ka selle peale ei ole ma veel valmis mõtlema.
Tunneme rõõmu Teadlaste Ööst.
Arvatavasti käib keegi laps mõnel sünnipäeval.
Ka Mees käib sünnipäeval, meesteõhtul lausa.
Võib-olla teeme õunamahla.
Keedame borši.

No comments:

Post a Comment