On lahendatud ülesanne "Kuidas valmistada piiratud aja jooksul ühe praeahjuga neli või rohkem erinevat sööki".
On söödud parti, peekoniümbrises hakklihajupikesi, pastinaaki ja porgandeid. On saanud valmis neljakordne ports kõrvitsakooki - üks meile, üks lihtsalt-niisama-kingiks ühele perele, kes üleeile minu tavalist kirikukohvikukooki kiitsid (aga nad on muidu ka lahked inimesed), topeltports homseks koguduse jõululõunaks. On tehtud ja degusteeritud potitäis sidrunikreemi.
On lahutatud ikskümmend madinat ja röögatatud õige mitu korda laste jõululühiste peale.
Üleköetud pliit jahtus ilusti maha.
On käidud kirikus, sel aastal oli vähemalt neli haapsalu salli, neist kaks minu kootud, khm.
Kirikus konfiskeeritud kaks telefoni, valvepuberteetikutelt.
On käidud Vanaemale ja Vanaisale häid jõule soovimas. Ja saadud teada, et minust võib veel lahutatud vanemate laps saada. Oeh. Ei midagi erilist, kõigest traditsiooniline, igapäevane, harjumuslik riid (kahtlustan, et neil oleks ilma selleta hirmus igav).
On sõidetud koju läbi läbipaistmatu jõulu-udu.
On elatud üle ettevõtmine "kaks ägedat puberteeti ja jõulukingid". Kuna Lillebror enam Legodest ei huvitu, oli ka temale praktiliselt võimatu midagi kinkida. Vähemalt "Maailmalõpugeneraator" pälvis heakskiidu. Nutikell ka.
On lapsed maha rahustatud piltidega varasematest jõuludest. "Õu, ei ole!" "Vaata seda!" "Ma ei saa aru, alles ma läksin esimesse klassi, aga see oli nii ammu!"
Oodatakse mõne klassikalise jõulufilmi algamist. Esialgu soovitakse vaadata "Üksinda kodus". Kui ma just praegu telekavast õhtused filmid ette lugesin, lülitati telekas üksmeelselt SimSalaGrimmilt (meil vaadatakse endiselt ainult saksa kanaleid) "Sõrmuste Isanda" peale ümber. Nunuh.
Elu oli kuidagi lihtsam, kui nad kõik olid sellised:
Ja sellised kingitused leidsid heakskiitu:
No comments:
Post a Comment