Kirjutan kohe täna, sest ei viitsi veel minna õhtusööki valmistama.
Umbes kaks nädalat tagasi kuulutasin vana-aastaõhtuks välja ekraanivaba lauamänguõhtu, tulgu, kes tahab. No ma seda FBs päris avalikuks ei teinud, kutse saatsin umbes 60 inimesele sõbranimekirjast, jättes välja inimesed, kes elavad põhikohaga kuskil teises riigis, ja need, kes arvatavasti meie kõige lähemate sõpradega ei haaku (tööalased kontaktid jne, ma ei ole valmis omavahel päriselus leebelt ühildama padukonservatiivseid kristlasi ja vikerkaarelipulehvitajaid). Paari mitte-FB inimesega vestlesime asjast väljaspool võrku.
Alguses tundus, et tuleb väike seltskond. Siis tundus vahepeal, et oioioi… lõpuks tuli väga paras seltskond, 11 täiskasvanut ja 10 last. Kui oleks kasutanud kõiki kasutatavaid ruume - no me vannitoas, meie ülemöbleeritud magamistoas ja väikeses esikus külalisi pikalt ei hoia, ja JJ pani oma toa ukse resoluutselt kinni -, siis võinuks ära mahutada kuni 50 inimest. Tõsi, söögile ligipääsemise ja kempsujärjekorraga oleks keeruliseks läinud, aga nii üleüldiselt.
Kuna minul oli pöial lõhki - tavaline nahalõhe, paraneb Nivea SOS-kreemi ja veega lobistamise vältimise abil -, keeldusin süüa tegemast. Kallid külalised tõid igaüks midagi põskepistmist kaasa ja enamik neist sai midagi kojuvõtmiseks kah. Enne õhtust kirikut ja külalisi juhtus peaaegu 17-aastase abielu jooksul esimest korda, et läksime Mehega koos poodi nii, et Mees oli näljane. Ma ei soovi seda enam kunagi korrata, kuid tulemusena tekkis koju palju leivakoorukesi ja salatit, millega neid täita. Tundub, et sobis.
Üllatustest juhtus veel varasemast kogemusest jupi maad pikem jumalateenistus. Oli väga sisukas ja tore, aga pastori viimaste mõtiskluste ajal, millest mina ei teadnud, kas sellest saab jutlus või teenistuse kokkuvõte, hakkasin Mehele saali tahaotsa helipulti paaniliselt sõnumit saatma - külalised saabuvad ja meid pole kodus, mis saab? Kohe sel ajal selgus, et pastor lihtsalt võttis jumalateenistust kokku. Huhh.
Koju saime nelikümmend minutit planeeritust hiljem ja umbes kakskümmend minutit enne esimeste külaliste saabumist. Õnneks läheb leivakoorukeste täitmine kähku ja armas C. võttis kohe saabudes lahkesti ette puuviljapesemise. Ega palju muud teha ei olnudki.
Täiskasvanuid oli koos meiega kolm paari ja viis üksikut, neist üks täitsa võõras ja üks peaaegu… aga ikkagi väga toredad inimesed. Lapsed olid vanimast noorimani JJ peaaegu 15, L 14-pool, Legolas 13 ja veerand, S üsna täpselt 13, Lillebror kolmveerand 11, Lillebrori Sõber 10 ja veerand, Lillebrori Sõbra Õde 8, K pool kuus, TT 3, M peaaegu 2. Suuremad mängisid rõõmsasti koos (JJ ka!!!!) ja hoidsid vahepeal väiksemaid. Väiksemate hulgas osutus ootamatult populaarseks minu lambakollektsioon, siiani leiame kaisulambaid ebaharilikest kohtadest. TT käest tuli muidugi (ikkagi poisterahvas) ära võtta mõõku ja vahetada kergestilõhutav taskulamp vähemväärtusliku vastu välja. No aga me oleme ühemehemürglitega harjunud ja TT on siiski väga mõistlik pisipoiss, tundub mulle.
Mängiti Rummyt, Dixitit, Carcassonne'i, Katanit, Vortexit ja võib olla midagi veel. Siis sai südaöö ja oli tarvis minna õue mürtsu tegema. Mürts oli nähtavas kauguses ainuke, metsa taga midagi vilkus, aga rakettide olemust näha ei olnud. Täna korjasin väravast kokku umbes kaks suurt peotäit jääke - lapsed magasid ju veel iluund, emaühik oli varem magama läinud…
Suuri kasse mürts ei häirinud, mikrokass Millie-Miu ei teadnud, kas karta rohkem temast vaimustunud lapsi või ilutulestikku, alles pärast kõigi lahkumist sai jälle iseendaks ja tuuseldas rõõmuga laialipuistatud lambaid. No ta peab harjuma, ega muud üle ei jää.
Pärast mürtsu läksid kõik ka kodudesse magama, aga me oleme tänulikud, et tuldi ja oldi.
Kõige ilusama ilutulestiku andis meile hoopis Jumal - nii kaunist selget, tähevalget ööd pole ammu nähtud. Lausa kahju oli olla Maja ees, kus suured puud tähti varjasid, aga taga-aias on pime ja igasugused takistused nagu põõsad ja peenrad ja...
Kui Jumal päevi annab ja mingeid planeermatuid ootamatusi ei tule, siis kordame seda juba vähem kui aasta pärast. Pange kalendrisse kirja, sama koht, sama aeg.