Tegelikult lugesin üsna lühikese aja jooksul läbi kõik kolm osa, nii et mulje kehtib ka "Tagasituleku" ja "Suve" kohta.
Naisteromaanid on tihtipeale tobedad. Või kuskiltpidi üle võlli. Või - kõige hullem - ootamatutel hetkedel ülipornograafilised, kehvemal juhul on ära kirjeldatud iga üksiku ihukarva osalus intiimsetes hetkedes või umbes nii.
See sari pole seda kohe mitte. Kerge - jah. Rõõmsatooniline - jah. Ebausutavalt ülevoolavalt sõbralik - jah. Aga just kergus, rõõmsatoonilisus ja sõbralikkus teevad lugemise mõnusaks ja lugeja enesetunde heaks.
Peategelase Emmy elus tuleb läbi kolme osa ette mitmeid ootamatusi ja otsuseid, millega ta mõistlikult ja iseenesest täitsa usutavalt murelikult siiski toime tuleb. On vaja tegeleda Ämmzilla (nagu Bridezilla, aga ämm), alasti külaliste, sõbrannade ja mitmete rohkem ja vähem võluvate meestega. Suurem osa kõrvaltegelastest on ka äärmiselt toredad inimesed, kes Emmyt igati toetavad - aga ehk on see Emmy enese särava iseloomu teene, et ta toredaid inimesi ligi tõmbab?
Külalismaja ja Prantsusmaa kirjeldused on napid, aga ikkagi tekib sellest kõigest mingi ettekujutus. Ilus ettekujutus. Nunnu. Samuti tekib ettekujutus külalismaja pidamisest - kogu see meeletu koristamine, oeh!
Nurisemise koht laieneb tegelikult enamikule inglise naisteromaanidele. Kas Inglismaal aednikuks saamiseks peab meesterahvas edukalt läbima misterikonkursi ja sinna otsa olema veel märkimisväärselt hea iseloomu ja romatilise loomusega? Või mis muu imeasja pärast on peaaegu kõigis Inglise naisteromaanides (vähemalt mulle tundub nii) kirjeldatud aednikku kui alati heatujulist ja krooniliselt vallalist Adonist? Samas… ei ole aedniku kirjeldus ka ülearu detailne. Loodetavast füüsilisem on see sari küll, ja kohustuslik geisõber* on sees, aga üldisel rõõmsameelsuse foonil need asjaolud ei häiri eriti.
Selle autori nimi väärib meeldejätmist, heas mõttes.
___________
*tundub, et kõigis sel sajandil kirjutatud romaanikestes on vähemalt üks geipaar ka siis, kui nimeliselt äratoodud tegelasi on ainult kümmekond.
No comments:
Post a Comment