Maal käib asi lihtsalt, eriti kui kase võimalikul langemistrajektooril ei ole ühtegi elektrijuhet, majakatust ega muud kergestipurunevat asja. Võtke üks saag ja üks naine, kellel on palju vaba aega. Iga päev käib naine kase juures ja saeb kaske samast kohast, niimoodi pool talve, kuni tuleb Mees ja kase lõpuks risti üle sissesõidutee langetab. Valmis. Kiiret ei ole, erilubasid pole vaja, saab palju küttepuid. Kui tüvi maha mädanema jäetakse, siis ei huvita ka kedagi.
Linnas on tarvis luba. Ja kuna kask kasvab paari meetri kaugusel majast ja tema võra põhimõtteliselt läbib elektrijuhe, siis ka tõstukit ja oskajat meest, kes mootorsaega iga nurga all töötada oskaks. Viimaseks sobib hästi metsandusteaduste doktor. Veel on vaja koristamismeeskonda, sest tänavat (mis on kasest teisel pool) ei ole ilus jätta täis puunotte ja kõikvõimaliku pikkusega oksi. Ja autot, millega ülearused oksad ära viia, sest oksamultš on tore küll, aga üks kasetäis oksi ja hästi ülevaatliku suurusega aed… Pealegi tuleb ka sel aastal jaanituli.
Kõigepealt ei taheta eraisikule tõstukit kätte anda, sest "te pole ju firma" (ma kuulsin seda läbi kahe isiku, nii et midagi võis tee peal kaotsi minna, palun parandage, kui valesti läks). Siis tuleb talve suurim lumi maha just puulangetamise päeva hommikuks. Siis tuleb koristamismeeskonnal peale hirmus puberteet ja mõni meeskonnaliige peab vabandamas käima. Tüdrukutega suhtlemine ei ole mitmevennalises peres just tugev külg. Nojah, vahepeal saab midagi koristada ka.
Siis saab koristamismeeskonna ema pitsakulleri rollis sürreaalse kogemuse, kui "Siriuse" luugi taga ootab parv habetunud, erinevas määrdumusastmes tunkedega töömehi ja üks natuke wannabe-daami moodi riides naisisik, allakirjutanu nimelt. "Sirius" ei ole meiepere kiirtoidukoht ja ma pole ilmaski sealt midagi kätte saanud, väga harjumatu oli, aga nääh, ära tõin!
Edasi saab koristamismeeskonna pakkimisjuht pearingluse ja nagu selgub, ka kerge palaviku ning on ülejäänud pärastlõunaks rivist väljas. Koristamismeeskonna nooremad liikmed imbuvad tuppa lauamängu mängima ja vanim liige saab taas ägeda puberteedihoo. Meeskonda plaani järgi üldse mitte kuuluv emaisik haarab härjal sarvist ehk kasel okstest ja tirib - need kindad ja mantel olidki juba vanad, seelik kahjustada ei saa ja saapad on hullematki üle elanud.
No ja siis, kui puuspetsialist lühikesepoolse mootorsaega ikka veel nokitseb kase väga jämeda tüvejalami kallal (minu nähes ta seda veel läbi ei saanudki), ongi tänav suuremast sodist lage ja kõigil koristamismeeskonna liikmetel kindad-jalatsid põhjalikult märjad ja joped mustad.
Paar tundi hiljem koju sõites - sest vahepeal oli poode ja muid huvitavaid sündmusi - tabas meid ka vabariigi aastapäeva traditsiooniline lumetorm. Iuu. Lume kohta võiks kehtida reegel, et hilinejaid saali ei lasta.
No comments:
Post a Comment