Sunday, March 8, 2020

Huhh

Pärast teisipäeva on peaaegu kuueks kuuks rahu - rahu sünnipäevade korraldamisest! Vanaema sünnipäev küll vahepeal on, aga temaga on asi tavaliselt kuidagi lihtsam. Kui asi sünnipäevadesse puutub, muudes asjades on Elizabeth põhjalikult kadunud. :(

Esmaspäeval panin niide ja sukka uudsekanga. Nädala lõpuks sain esimesed 50 cm ka kootud, võilillekollane saab. Kaltsuvaibateemal riputasin ka sel aastal esimest korda pesu õue kuivama, nüüd hakkan lõikama pruuni ja beeži materjali, aga nagu ikka oli seda tarvis enne lõikamist pesta. Ja ilm oli täna ju imeline.

Teisipäeval, jah, saime 11-aastase lapse. Igati kena on, aiult kahju, et väikesed lapsed kipuvad meil nagu otsa saama.

Kolmapäeval tõesti ei juhtunud midagi.

Neljapäeval oli Koosolek laste Prantsusmaa-reisi teemal. Kuna nad on minemas Lõuna-Prantsusmaale, aga alles kuu lõpus, otsustati, et jääme kõik äraootavale seisukohale ja üks Koosolek tuleb üsna vahetult enne reisi veel, siis on näha, kas ja kuhu kriisiolukorrad on levinud. Täna ja praegu pole põhjust sealkandis koroonat, piljardit ega snuukerit karta, aga kesse teab…

Reedel käisime koos Mehega põhjalikult poes. Tegelikult minu asjus, Mees oli niisama kaasas, harjumuse pärast ja nii. Truude Blogilugejate poolt soovitatud Hansmarki poes oli üks (1) ilus talvemantel järel. Mees vaatas numbrit, arvas, et liiga suur. Mina vaatasin ka numbrit ja ütlesin, et antagu siia… nojah, kui ma tahaksin veel viis sentimeetrit paksemaks minna, siis mahuks ära, aga praegu on tegelikult täpselt paras, mugav, eriti paksemate riietega - ja oma põhjapoolse töökabineti tõttu kannan ma poole maini talveriideid. Talvemantli nimi on Ullake ja tal on väga suur Krae. Krae on õnneks ärakäidav, kavatsen ta kapist võtta pidulikuks puhuks ja tuisuse ilma jaoks. Täna käisin nii katsetamise mõttes siiski nii mantli kui Kraega kirikus. Lapsed, kes poes kaasas ei olnud, olid mind nähes mõnevõrra jahmunud. Kuna komplekti täiendas uus hädaabi-käekott - sest vana ei kõlvanud enam, aga Päris Õiget kotti ma poest ei leidnud, ostsin halbadest valikutest parima -, olid nad veel jahmunumad. Ainuke probleem on, et sedasorti mantel eeldab kübarakandmist. Kübar oleks kõigist peakatetest muidugi see kõige väljakannatatavam - ma vihkan mütse ja pearätikuid! -, aga hm. Selle asja peale tuleb mõelda. Vanus on muidugi küll juba sealmaal, et võiks täitsa vabalt Kübaramooriks hakata, ainult et roti käekotis kandmine on veel kahtlane. Õnneks on järgmise pikema peakattehooajani aega.

Laupäeval jätkasin lisaks muudele tegevustele oma roovilatinaelaväljatõmbamisprojekti. Olen seadnud eesmärgiks tirida välja peenikesed naelast viiest latist igal päeval, kui ma olen piisavalt kaua kodus ja ilm-tervis võimaldavad. Suurte naeltega tegelevad mehed. Ükskord saab see hunnik Maja eest ära niikuinii!

Täna… oli kirik. Ja oli lõpmata ilus ilm, aga seda ma juba ütlesin. Tuvastasin Maja ümber suure hulga lumikellukesi kohtades, kus kunagi varem pole meie teada lumikellukesi olnud. Floksidel on ka ninad väljas. Mees korraldas okste ja risu põletamist. Neid meil ikka jätkub. Millie käis elus esimest korda paar minutit õues ja oli sellest väga häiritud - liiga suur tuba ja liiga palju lõhnu! Homme lubati ka ilusat ilma. Nii võikski see jääda, et nüüd on kevad.


No comments:

Post a Comment