Taevas kukub alla!

Käisime toidupoes. Ostsime pudruhelbeid, taskurätte (sest õietolm tuleb vääramatult, aga ma ei tahaks kangete ravimite võtmisega praegu veel alustada, jätaks selle osa maiks-juuniks), mahla, piima, vorsti ja eee hambapastat. Natuke rohkem kui tavaliselt. Eks olukord on ka natuke muu kui tavaline.

Helberiiulite ees olid kärud viltu ja kummastki otsast hõikas müüja: "Siin pole praegu midagi, suhkur on seal otsa peal!" Oli küll midagi, nisuhelbed olid täitsa olemas. Müüja ulatas pärast pikemat segaduses sahmimist mulle kolm pakki… aitäh, küll ära kulub. Segaduses sahmimine tuli ilmselgelt jahmatusest - kesse hull siis nisuhelbeid ostab! Noh, näiteks kaera-allergikud, ma arvan. Ega seal riiulis peale nisuhelveste tõesti suurt midagi polnud.

Paljud inimesed tegid tavapäraseid nädalavahetuse-oste. Paljudel oli kärus siiski ka hetke kuumim kaubaartikkel… kempsupaber.

Patsidega Isik oli rääkinud, et hommikuse bussi peal olnud peale tema veel… bussijuht. Tavaliselt olevat paarkümmend inimest, Patsidega isik sõidab nimelt tipptunnile vastupidises suunas.

Mina viisin hommikul Meest tööle, meie logistika oli seekord niipidine. Kell pool üheksa oli kesklinnas nagu suvise pühapäeva hommikul kell pool üheksa. Tavaliselt on autosid märgatavalt rohkem, eriti kui on märtsikuine reede.

Raamatukogus oli inimesi rohkem kui raamatuid, või peaaegu. Võtsin mõned teosed puhtalt paksusest lähtuvalt. Ongi ehk aega ja kannatust lugeda läbi kõik Lumivalgekese-muinasjutud.

Valmistume jääajaks karantiiniks. PLNi kohaselt püsime ilusti kodus ja niisama-sõite ei tee mujale, kui ehk ainult metsateedele. Kui vahelduse vajadus tekib. Tööle peab siiski minema (praeguste kokkulepete kohaselt toimub esmaspäeval kokkulepete-koosolek) ja aeg-ajalt tuleb käia ka poes. Vanaemale ja Vanaisale ostis Mees eile neli kotitäit toitu, Vanaema kurtis täna telefonis, mida ometi peaks inimene tegema nelja purgi hernesupiga… Sööb pikapeale ära, arvan ma. Vanaema on nimelt toidu kodushoidmise vastaste parteis, kui kogemata satub kaks pika aegumistähtajaga vorsti, üritab ta üht neist igatemoodi meile ära sokutada, sest muidu on see üks homseks alles ja milleks siis homme poodi minna…

Olge hoitud!