Eile leidsin aiast lõpuks esimesed mikroskoopilised karulaugulehed. No loodame…
***
Kui see eriolukord ükskord läbi saab, siis ma tõsiselt loodan, et kõigepealt avatakse poed ja alles seejärel koolid. Muidu lähevad lapsed kooli toasussides ja lühikeste pükstega… sest kevadeti teatavasti lapsed kasvavad kiiremini, aga e-poest saavad numbri järgi riideid osta ainult väga standardsete mõõtudega inimesed. Jalanõusid ei saa minu meelest üldse ilma proovimata osta.
***
Muide, ma vihkasin e-poodide kasutamist varem ja see asi pole põrmugi muutunud. Ma saan e-poest tellida asja, millega mul on varasem kogemus. Või asja, mida ma ilmtingimata vajan, näiteks nahkhiirega juukseklamber. Mingit rõivaeset… nojah, printsesslõikelist kleiti ma vajaksin kindlasti, kohe mitut, neid müüakse e-poodides küll, aga siis ma peaksin teadma, mis suurus selle või tolle müüja meelest minu kehaga sobitub…
***
Meie perel ei ole tekkinud ei mingeid uusi sporditraditsioone (võeh!) ega ühendavaid lauamängutraditsioone. Vabalt võib ka juhtuda, et ei teki ka mingit tervisliku või kokkuhoidliku toidu traditsiooni, sest Mees käib poes (=ostab nimekirjaväliseid asju ka) ja mina ei viitsi piisavalt süüa teha. Viimasest on muidugi kahju.
***
Jõugu Juht, kellel on erakordselt paksud ja kiire kasvuga juuksed, kammis oma väljakasvanud soengu keskelt lahku. Nüüd näeb ta välja täpselt nagu noor
Chesney Hawkes, ainult ilma sünnimärgita.
***
Pean reisimist endiselt elementaarseks inimõiguseks ja olen kuri, et mõni avalikult arvaja püüab viiruste levikut reisimise kaela ajada. Viga ei ole reisimises. Viga on kummalistes söömisharjumustes ja ida- ja lõunamaadel puuduvas toiduhügieenis. Söömiseks on konkreetsed olevused - siga, kana, krabi jne. Nahkhiired ja pangoliinid on nunnud, neid ei tohi tappa ega süüa. Koeri ei tohi ka süüa. Ja olgu Aasia turgudel samad hügieeninõuded ja registreeritud loomatapud nagu korralikes paikades (ehk meil siin), siis lõpetavad levimise nii tundmatud tapjaviirused kui kõhugripid. Jah, ma olen teadlik arengumaade vee- ja kanalisatsiooniprobleemidest. Väga suur osa - väga, väga suur osa - sellest probleemist tuleb nende riikide valitsejate suhtumisest. Umbes samamoodi, et kui Eestis 21. sajandil on veel rida- või sumbkülasid, kus ei ole iga maja juures ühtse veesüsteemiga liitumise võimalust, siis on see vallavalitsuse ja mitte kellegi muu viga (nojah, kohalikud elanikud võiksid ka VALJUSTI nõuda, et toodagu elementaarne tsivilisatsioon nendegi juurde). Kui riigil on piisavalt raha, et ehitada presidendipaleesid ja muud mõttetust, siis peaks riigil olema ka piisavalt raha, et kõik tiheasustusalad ja vähemalt 75% hajaasustusest saaks elementaarsed hügieenivõimalused. Punkt.
***
Vestluses suuremate poiste prantsuse keele õpetajaga sündis paar tööalast mõtet ja üks isiklik Otsus. Installisin telefoni Duolingo ja üritan nüüd hakata igapäevaselt prantsuse keelt õppima. Ma olen kunagi varem proovinud hispaania keelega, see mind siiski nii ei kõneta, aga Prantsusmaa, oeh… Sinna ma tahan minna, väga kaua pole saanud, minevasuvine veerandtund Basel-Mulhouse lennujaamas ei loe.
***
Sama vestlust prantsuse keele õpetajaga elavdas minu röögatus: "Perekond, Pajalapi on õues, jookseb Mimi poole, sekkuge!" Õpetaja naeris natuke. Tema armastab ka loomi ja on muidu kena inimene.
***
Teisipäevaks lubatakse lörtsi. Õnneks on sinna veel aega, ilmategelased saavad ilmateadet veel parandada… Mina hakkan PLNi kohaselt teisipäeval kuduma pööningul. Kangas on maas ja pühade ajal viivad mehed kangasteljed kenasti üles. Kuidas see täpselt toimuma saab, ei tea veel keegi, kangastelgede küljedetailid on üsna kogukad, aga teisele korrusele viib paras taevatrepp, kitsas ja järsk. Aga küll saab, Mees ja Legolas on teadaolevalt ruumilises mõtlemises geeniused.
***
Legolas on hakanud tunnistama, et ta on Asperger. Ma väga tahaksin, et ta võtakski seda sama rahulikult, nagu on tema prillikandmine või pere keskmiseks lapseks olemine. Eile lugesin Lillebrorile õhtujutuna Tjorveni-raamatut, kus oli muuhulgas juttu Södermani-vana pudelisse aetud laevamudelist. Legolas tuli duši alt, kuulis seda laevaosa ja küsis, kas see on see Tjorveni-lugu või? Mina vastu, et on küll, aga kuidas sa mäletad, olid nelja- või viieaastane, kui ma seda sulle ette lugesin (sellepärast Lillebror ei teagi veel neid lugusid). Legolas vastu, et ta ju mäletab seda laevamudelit, ja pealegi, ta on ju Asperger. Nojah, mina märkan musta Matilda jahuseiklust*, Jõugu Juht mäletab, ma usun, Pelle meeleheidet Jocke surma pärast, aga Legolas mäletab laevamudelit. Igaühele oma.
***
Mees ostis hiljuti nalja pärast ühe aktsia. See on praeguseks toonud 85% kasumit. Nüüd torgib mind, et peaks terve palga paigutama aktsiatesse… Ma olen rohkem sukasääre- ja rahapurgiusku.
***
Rahaga on muidu nii, et pärast esmaste arvete maksmist jäi täna arvele summa, mis muidu on enne arvete maksmist. Nojah, maksuameti lahkus ja karantiinist tulenev sunnitud kokkuhoidlikkus. Kui saaks kaubanduses käia, küllap oleks ikka mõni laps riideid tellinud ja noh, raamatupoed ju ka...
***
Olen sel nädalal osalenud seitsmel (7) videokoosolekul. Oli tarvis. Vististi kõigil koosolekutel osales lisaks kutsutud õpetajatele ka kaunis must kass nimega Hani (kirjutatakse vist siiski Honey, olevat ühe õpetaja tütre kass, kaamera peale armukade). Mõtlesin, et võiks teha üleskutse tutvustada õpetajate koduloomi sõnas ja pildis, sest meelelahutus kulub meile kõigile ära, aga noh, need olid ikkagi asjalikud koosolekud. Võib-olla kunagi edaspidi.
***
Lillebror küsis just valjusti maailma käest üldiselt: "Kas ma võtan Shelobi või Aragogi?" Ui jeerum.
___________
*ja see ajab mind ka 40 aastat hiljem pisarateni naerma. Meil oli kunagi must kõutsike Mau, kes püherdas täitsa omal algatusel laisa minu poolt laokile jäetud, jahusel tainalaual...