Nii ongi.
Mis siis, et pühademeeleolu võib ära unustada, kui kirikusse ei lubata. Ülestõusmine toimus ikkagi ja selle aastapäev jääb toimuma, kuni maailm kestab.
Nädala sees anti sooja ilma. Külvasin selle puhul rediseid. Kasvuhoonest umbrohtu välja katkudes - sest umbrohi kasvab sooja talvega ülirõõmsasti - tundisn äketse tänulikkust. Sõjaseisukord ilma pommide pähekukkumise ohuta on päris tore, kui nüüd selle ajaloos rohkem levinud sõjaseisukorraga võrrelda…
Tööalaselt osalesin seitsmel (7) videokoosolekul. Ma vihkan videokõnesid endiselt kogu hingest. Isegi pühapäevane video-palvekas ei teinud asja paremaks. Kuigi muidugi oli kena teisi emmesid näha.
Viimasel soojal päeval ladusime puid ja koristasime õues - koristada on veel, aga midagi sai jälle natuke paremaks. Must Mimi püüdis kaks hiirt. Ühe sõi ära, teine enam ei mahtunud. Pakkusime hiirt Millie'le. Millie oli väga õnnelik, sest surnud hiir sobib ideaalselt mänguhiireks. Pärast tuli Findus ja sõi Mimi poolt püütud ja Millie' poolt mängitud hiire isukalt ära.
Mingil päeval oli Millie ka iseseisvalt õues. Sai hakkama küll, nii kui hakkab tundma, et kuidagi ärev on - mõni ohtliku olemisega kuiv leht tuleb või - jookseb tuulekoja peale.
Täna värvisime Lillebroriga mune. Mees oli veel Linnas ja suured poisid magasid. Sibulakoortega sai ilus. Punapeediga ei saanud midagi, ilmselt oli õpetuses mingi punkt puudu. Apelsinikoortega sai natuke, aga kahvatu. Panime siis need eimidagid mustsõstramoosivette… said hallid, nagu hiina hanemunad või nagu Kuu paljudel piltidel. Järgmisel korral tuleks üleni moosi sisse uputada, mis osa munadest otse marjade vastas oli, see läks roosatäpiliseks küll.
Kudusin maha kanga ja mehed võtsid teljed lahti. Just praegu transporditakse neid ülemisele korrusele. Suurtest lastest on ikka palju abi!
Tänulik.
No comments:
Post a Comment