Sunday, July 12, 2020

Hingamispäeval

Ilma maskita on tore hingata sisse ja välja. Veel toredam on hingata sisse maasikalõhnalist õhku. Või roosilõhnalist… või tomativarrelõhnalist.

Veel eile tundus, et tänasest saab üks keskmisest kehvem päev, sest Elektrilevi lubas "tugeva tuule tõttu" tekkinud elektrikatkestuse kõrvaldada esmaspäeva jooksul. Loodetavasti. Õnneks ei pidanud nad oma lubadust ja jumalateenistuse ajal sai Mees sõnumi, et elektrit antakse taas. See on vist kümnes või viieteistkümnes pikk elektrikatkestus kolme aasta jooksul, aastatest 2004-2016 mäletan ma ainult üht pikemat katkestust, ja see oli 2010. aasta augustitormi puhul. Aga nüüd, niipea kui tuul puhub, on elekter ära. URR.

Sel nädalal oleme me ööbinud kolmes erinevas kohas ja ühel ööl üldse mitte ööbinud, sest Poola. Oleme külastanud erinevaid paiku ja kohtunud erinevate inimestega. Ja jõudnud koju, vaimustuses kasside ja metsakskasvanud aia juurde. Tomativarremets on juba ohjeldatud, aga porgandipeenarde rohimisele segas täna vihm vahele. Eile ka ei saanud, sest tuul oli - ja mitte lihtsalt tuul, vaid lausa torm. Meil jäid küll kõik puud püsti, tänan küsimast, aga hommikul kiriku pargis oksi kokku korjates olin küll õnnelik, et taipasin musta kampsuni selga panna - haokubuga ringi jalutades polnud mingit muret, et määrib või midagi.

Turult ostsime 8 kilo maasikaid. Nii kallist moosi pole ma mitte kunagi varem keetnud, aga maasika-banaani-rabarberimoosi ei müüda poes ja see on meie lemmik-pudrumoos.

Mees ostis juba enne reisileminekut batuudi, kasutatud peast ja ilma turvavõrguta, aga meil on ju suured lapsed. Täna panid nad selle koos Lillebroriga kokku, lapsed on seal pool õhtut õnnelikult hüpelnud.

Vanaema-Vanaisa aias tuvastasin vaarikad. Kas neid sel aastal ka jagamiseks jagub, on teadmata, ma kirikuriietes väga sügavale võsasse ei tunginud. Ei tundu olevat väga hea marja-aasta.

Reedel käisime koos Lillebroriga metsas. Mustikad saavad valmis umbes nädala pärast, praegu on veel hapuvõitu. Kukeseeni oli kohe korralikult, natuke pilvikuid ka.

Kuskil Saksamaal kudusin lõpuni piibelehesalli keskosa ja alustasin karukellasalli, aga need jäävad kõik praegu ootele, sest tuli tellimus viiulivõtmesallile. On võimalik, et ma tunnen inimest, kellele see kingitakse. Seda tähtsam on, et sall saaks ilus.

Vihm jäi üle ja pesu on nööril. Pliit köeb ja pliidi peal mõtiskleb moos. Kohe lisan suhkru ja siis peaks ta varsti olema purgiküps. Maasika-sidrunikooki pakutakse meil ka, homme saab rullibiskviiti maasikatega. Ja uuel nädalal saab vaarikaid.

2 comments:

  1. Tore et te reisidel käite ja sa siis siia pika reisikirja alati kirjutad, aga samas on mul ka hea meel, et te jälle kodus tagasi olete ja siia niisama toredaid postitusi tihedasti kirjutad :-)

    ReplyDelete