Sunday, August 23, 2020

Igasuguste asjade nädal

Huhh.

Ma kudusin vist 12, aga kindlasti vähemalt 10 meetrit vaipa. Üle-meetri-laiust. ja mu kangapink on teatavasti puust ja kõva. Isegi 15 ülearuse kiloga on selle peal pikalt vasakule-paremale õõtsumine AIH. Täna on kuduvaba päev, sest pühapäev, ja homme ma olen PLNi kohaselt tööl, taguots saab taastuda.

Täiesti kudumisväliselt oli meil paariks päevaks külas Legolase Nimekaim. Ja siis oli Legolas Nimekaimu juures külas, kah paariks päevaks. Osa öödest lesisid nad kahekesi batuudi peal, vahtisid taevasse, kuulasid muusikat (kristlikku rokki, ütles Legolas) ja vestlesid mingi sotsiaalmeediavõimaluse kaudu tütarlastega, peamiselt vist klassiõdedega. Olevat olnud täiuslikud õhtud, arvas Legolas. Nimekaim vaimustus siin olles minu vanaema retsepti järgi tehtud õunakoogist ja pärast oma emale minu kotlettidest, mis on tegelikult üsna nirud… kui nüüd näiteks Vanavanaema (ehk Mehe vanaema) legendaarsete kotlettidega võrrelda. No aga Nimekaim on üsna noor ka veel, tal äkki pole palju võrdlusmaterjali.

Lillebror käis oma Sõbraga Veekeskuses. Muidu oli olnud väga tore, aga Lillebror, kelle ujumisoskus on väga uus ja väga ebakindel, olevat mingil hetkel vee all kukerpalli tehes suunataju kaotanud ega teadnud natuke aega, kuidas vee alt välja pääseb. Sõber olevat olukorda veidi murelikult jälginud ja juurelnud, kas peaks minema abi kutsuma. Siis saanud Lillebror aru, kummal pool on õhk, läkastanud ennast pinnale ja nõrgunud mõnda aega basseini ääres. Õnnelik õnnetus, loodetavasti ei ehmunud kumbki liigselt ära. Veel käis Lillebror Sõbra Õega "Monopoli" mängimas.

Jõugu Juht on suvega kasvanud niimoodi, et esimeseks septembriks polnud talle pakkuda ei pükse ega särki. Ainult lips oli paras ja kingad võib-olla ka (tuleb uuesti proovida). Võtsime ühe ennelõuna ja käisime Kaubanduskeskuses. Neljas poes. Ostsime ühe särgi, mis tundus esialgu rohkem sobivat kaasasolevale Legolasele, aga mille Mees kodus mõlemale poisile parajaks kuulutas - järelikult pean minema teist samasugust särki ka ostma, kodus olemas olnu on suurtele nagu vorstinahk ja Lillebrori jaoks muidugi nagu kleit. Kõik ilusad (minu meelest) ja mõistlikuma hinnaga püksid kuulutas JJ ebamugavaks. Lõpuks sobisid minu pingereas nii välimuse kui hinna poolest viimase koha püksid… Vähemalt ei nõua ta lõhkiste põlvedega pükse või mingit muud jubedust. Poodides kohtasime üsna mitmeid vaevatud nägudega emasid ja tülpinud olemisega poegi, küllap on teistegi inimeste pojad augusti lõpus märgatavalt pikemad kui mais.

Samal päeval Raamatukogus käies astusin korraks tasuta raamatute juurde. Te ei usu, mille ma sealt leidsin. Rariteet. Väärtus. Tõeline lapsepõlv. Ma lausa karjatasin, kui nägin, et sealt sai omale võtta Monteiro Lobato "Kollase rähni ordu". Õige eksemplari, aastast 1964! On teine küll väga ära armastatud, aga tundub, et kõik lehed on olemas. Ei mingit vennaskonda, kindlasti ordu! Nukk Emilia ja krahv Kukuruuso ja žabutikaabad ja... NURRRRRR.

Taasiseseisvumispäeva tähistasime traditsiooniliselt mitmesegaste koduste majapidamistöödega, aga õhtuks läksime kogu kambaga (Nimekaim oli ka) teatrisse. Naabervalla noorte näitestuudio "Aidake (!)" sai maha tükiga "Kaarnate saar". Oli maailma esietendus, nagu lavastaja ütles - algupärase näidendi esmaettekanne. Kui teil kunagi võimalus tekib, minge vaadake ka. Etendus oli absoluutselt suurepärane.

Veel käis Mees koguduse juhatuse ja tööharujuhtide väljasõidul. See toimus seekord meile meeldivalt lähedal, mammutid juures. Kuni Mees tegi… mida iganes sellistel väljasõitudel tehakse, niitis Legolas muru. Tublisti niitis, mul on nüüd uus maasikapeenrakast ilusti niidusega täidetud. Järgmiseks - loodetavasti homme - tulevad kompostimuld, kile ja maasikapojad. Neid tundub olevat tavapäraselt piisavas koguses.

Lisaks maasikapeenrale tulevad järgmisel nädalal ka tööasjad, sihipärasem valmistumine uueks kooliaastaks, mõningal määral kudutööd ja suuremal määral koristamist, sest nädala lõpus peetakse siin Suurt Suvelõpupidu ja pärast seda soovib Saunaõhtu Gäng jääda afterpartyle. Ühel pastoriproual oli õigus, et teismelised poisid kipuvad paljunema (tähendab, arvestad, et kodus on kolm poissi, pärast selgub, et neid on neli või viis või rohkem…). Noh, tema omad on keskeltläbi umbes täpselt kümme aastat vanemad, küllap ta teab.

3 comments:

  1. aaaahhh, rõõmustan koos sinuga raamatuleiu üle!!
    (mõtlen sageli, et õnneks mul pole tikitud kulmud nagu Emilial - imestaksin need ju pidevalt katki :D)

    ReplyDelete
  2. Õudusega mõtlen, et teekonnale kaubanduskeskuses...läksin kergema vastupanu teed, st palusin lastel endal vaadata mõistlikud riided (st hind peab ka vanemale sobima, seekord Hugo Boss ei ole valiku kategoorias, vaatamata heale lõikele, mugavusele ja meeldivale materjalile) ja jalanõud. Kui riietega sai hakkama siis jalanõude osas valitseb endiselt auk...küll ei ole sobivamat mudelit ja siis kui leitakse - ei ole sobivat numbrit. Avastasin, et naiste ja meeste jalanõusid eristab lisaks numbrile ka hind, naiste jalanõud on keskmiselt 20% kallimad - sama mudel ja väiksem suurus? Diskrimineerimine.
    PS! Mitte ainult teismelised poisid ei paljune...vaid ka tüdrukud. Lubad maksimaalselt 4 nägu ja kui õhtul kogemata vaatad, on neid 6. Aru ma ei saa...mis hetkel see toimus?
    PPS! Maasikakasti pilti tahaks imetleda :)

    ReplyDelete
  3. Eee, maasikakast tuleb lõpuni valmis teha, võib-olla siis.

    Kuna meie peres olen mina see, kellel on kõige vähem jalanõusid aktiivses kasutuses, siis ma seda hinnavahet isegi ei märka. Pealegi kannan ma meestekingadest väga erineva kujuga jalatseid...

    Suslik, ma uurisin seda raamatut ja raamatukogu templeid ei olegi... äkki keegi lihtsalt pani enda vana sinna, arvates, et uustrükk on sama hea? Uustrükk muidugi ei ole samaväärne, juba pealkiri on vale, mis vennaskond, vennaskond oli Valgel Võtmel (veel üks superraamat!).

    ReplyDelete