Neile, kes küsivad, mismoodi me ometi loodame koroonatingimustes kooliskäimist käivitada:
- kõige täpsemalt me teame, et me ei tea midagi täpselt. Tähendab, me ei tea, milline kaugsõiduautojuhist isa kusagilt haiguse koju toob või milline vanem õde kuskil baaris käib. Garantiisid ei ole ja ennustada pole mõtet, aga
- me loodame parimat. Parima olukorra jaoks on PLN olemas.
- toimub hajutamine ja tsoneerimine. Viimase puhul me küll kasuteguris kindlad ei ole, sest meil on hästi palju kooliastmeteüleseid peresid - tähendab, kui üheksandas bees keegi köhib, siis nakatuvad ka viienda aa ja viienda tsee lapsed, sest on olemas väikevennad*. Aga hajutamisega saab meil enamasti olema hästi, meil on nimelt koolimajas palju ruumi ja õhku**, välja arvatud rõivistus, aga sinna lastakse lapsi jaokaupa.
- kevadise kogemuse põhjal oleme valmis käigu pealt plaane muutma. See ei rõõmusta meid, aga peab olema tehtav. Peab olema. Ennegi on mitmesegaseid olukordi ja muutusi olnud.
- kõige raskem pähkel saab olema laste käitumisharjumuste muutmine. Küllap on kodudes kätepesuharjumus juba tekkinud, mina tahaksin juurutada ka jalapühkimisharjumust majja sisenemisel. Ja lärmamisharjumus, oeh… Peab vist Lillebrori - viienda tsee tunnustatud esikisaja - ähvardama koduõppele jäämisega***, kui ta koridorides vaikselt olla ei suuda, sest
- kõiki lapsi korraga vahetundi ei lasta ja vahetunniks soovitatakse üldse vähegi sobiva ilmaga minna õue. (lõpuks ometi, hüüab minu sisemine lapsevanem)
- õhutamisega on meil juba koroonaeelsel ajal olnud ülihästi. Nii hästi, et mõne õpetaja klassi minemist ma talvisemal ajal lausa väldin.
Igatahes on meil õpetajad toredad ja lapsed vahvad. Esimene september veedetakse suuremalt jaolt õues, kui ilm vähegi lubab.
Ja mis puutub Saksamaal ja maeiteakus veel koolide avamise järel tekkinud koroonadiagnooside tõusu, siis koolide mõju kohta ei tea ma tõesti midagi, aga koolivaheaegadel käis üsna märgatav hulk saksa noori Bulgaarias jms paikades pidutsemas. Olevat pidutsetud nii, et maa must. Saksamaal nimelt pole mingi ime, et gümnaasiumi viimases klassis õppija on 21-aastane... JA sakslased on ka oma kodukandis väga palju ringiliikuvad inimesed (pendeldamine töökohtade vahet jne) JA põhimõttekindlad ühistranspordikasutajad JA seal on asustustihedus meie riigi omast kordades suurem. Nii et... tõde selgub vast tagantjärele.
Loodame ikkagi parimat. Ja köhime ikka ainult siis, kui midagi kurku läheb. Kui Jumal lubab ja me elame.
________
*aga mina ja minu sisemine Karen oleme õudselt rahul sellega, kuidas terviseamet võimaeiteakes praegu lähikontakte jne tuvastavad ja jälgivad.
*aga mina ja minu sisemine Karen oleme õudselt rahul sellega, kuidas terviseamet võimaeiteakes praegu lähikontakte jne tuvastavad ja jälgivad.
**algselt ehitati maja täistsüklikooliks, igas klassis 36+ õpilast, igas aastakäigus kolm paralleeli… Pooled klassiruumid on hiigelsuured, aga osa klasse praegu üsna väikesed. Teised koolid hajutavad jällegi oma tingimustest lähtudes.
***Lillebror arrrrrmastab oma kooli, õpetajaid ja klassi.
No comments:
Post a Comment