Sunday, September 27, 2020

Esimesed ja teised. Ja üks kolmas.

On väga tore, et kohe saab see pöörane september läbi. Selles mõttes, et ühes kuus võiks olla kaks päeva, kui me keegi kuhugi minema ei pea. Ühest jääb nagu väheks. 

Sel nädalal käis Lillebror esimest korda elus küla peal ööbimas. Keset koolinädalat! Laenasime ta välja Toreda Klassivenna perele. Ma pole julgenud küsida - Toreda Klassivenna Ema tundub olevat ka üle keskmise hõivatud inimene, isa tööalastel asjaoludel ammugi -, kas nad maja ikka paigale jätsid. Lillebror tunnistas, et õhtul voodisse ajama pidi neid kolm korda. Klassivend ise arvas, et oli lahe ja see magamaminek ei olnud väga hull. No ma loodan...

Veel sai Lillebror esimest korda elus Eesti meistriks. Khm. 

Samal päeval sõitis Jõugu Juht esimest korda elus bussiga ühest Eesti otsast teise. Ostis pileti ja puha. Varem pole tal selleks vajadust olnud, aga võistlustele ta meiega kaasa tulla ei tahtnud, sellegipoolest oli vaja õhtuks Teise Vanaisa juurde saada. Teisel Vanaisal tuleb nimelt tuleval nädalal sünnipäev, me käisime selle asjus seal õhtusöögil - sest pool teed oli juba läbitud, eks ole. 

Mees ja mina käisime teist korda elus Järvakandis ja Märjamaal. Märjamaa tundub väga armas elukeskkond ja nii pealinna ooperisse kui Kuurortlinna supelsaksaks sõidab sealt ainult tunnikese. Kujutage ette. Seal viibis Mees ka elus esimest korda pitsinäitusel. :) Järvakandiga on aga nii, et kuigi see meenutab mõnusasti filmi "Keskpäev" nelikümmend aastat hiljem, on seal üks väga tõsine ja ebameeldiv probleem. Kui me ükskord miljardärideks saame (ja nad seal selleks ajaks ise asju korda pole saanud), organiseerin ma isiklikult Järvakandi staadionile korraliku kempsu ehitamise. Noorte meistrivõistluste asjus käis sealt laupäeval läbi ligi kolmsada inimest, ma usun (võistlejaid endid oli üle 170, pluss treenerid, toitlustajad, lapsevanemad, väikevennad jne), aga nende jaoks oli kokku kaks (2) plastikkempsu, mis olid juba lõunaks tülgastavad. Üks lastest ütles, et õhtuks oli olukord veel palju võikam...

Kolmas oli see koht, mis juhtus minevaastase Eesti meistriga, kuna ta tegi kuskil väikese valearvestuse ja seetõttu läks mitu seeriat untsu. Ise arutas ta pärast, et tal ongi nüüd igast medalisordist kaks tükki... Ikka sobib. 

Veel juhtus neli pitsat Steffanist ja lugematu arv inimesi sealsamas kõrval, pärast mõtles Teine Vanaisa välja, et seal oli miski valgusfestival või midagi, lugegu me kohalikku lehte. 

Pole teada, mitmendat korda käisid Lillebror ja Legolas Lillebrori Sõbra sünnipäeval. See peeti Lillebrori Sõbra Isa töökohas, mis näeb täpselt selline välja, nagu peakski välja nägema üks ruum, kuhu saab tänavalt sisse astuda. Kui teil on võimalus minna Agape kohvikusse Jakobi mäe all, soovitan juba puhtalt sisekujunduse pärast. Muidu on seal kindlasti ka tore. 

Kuni lapsed pidus olid, käis meil külas Vanaema. Ka õige mitmendat korda, aga sel aastal esimest (sest autoga nad enam ei liigu ja bussipeatuseni Vanaema ei kõnni) korda oli kuidagi eriti loogiline võimalus. Tahtis vaadata kudupööningut, aga kui tal otsmisest trepist (kolm astet) ülestulek kümme minutit võttis, siis jäi uskuma, et see vast ei ole hea mõte. Küsis mitu korda, milline kass kõige noorem on (tutvustasime iga kord Millie't) ja kus on Sassu. Vanaema nimelt on viimase umbes kümne päeva jooksul sattunud aina sagedamini ajalisse segadusse. Ta küll teab, kes ta on ja enam-vähem, kus ta on, aga mitte enam kuigi täpselt, millal ta on. Olukorda iseloomustab vapper lubadus: "Ma kirjutan endale üles, et te käite teisipäeviti tööl ja koolis!" Koduõpe lõppes meil üle kolme aasta tagasi... On vaja lahendusi, aga keegi ei tea praegu, millised need peaksid olema. 

Vähemalt on olnud ilusa ilmaga nädal. 

7 comments:

  1. Plaksutame Lillebrorile Eesti meistriks saamise puhul!!! :-)

    ReplyDelete
  2. Väga uhke! Õnne värskele meistrile ja tugimeeskonnale!

    ReplyDelete
  3. Ooo Eesti meister - kummardus. Näib, Eesti spordile oli see väga hea nädalavahetus. Iga eduka spordisaavutuse taga on perekonna ennast (loe isikliku aega) ohverdav perekond.

    ReplyDelete
  4. Ee, aitäh. Cranberry, antud juhul on spordisaavutuste taga Jumala väike nali, sest nii mina kui Mees oleme kirglikud põhukotid, kes ei liiguta ennast muidu, kui peab. Treener olevat seal platsil Mehele rääkinud, et Lillebror on tegelikult teistele halb eeskuju, tiirutab ringi, looderdab, lased suvaliselt ja saab ikkagi väga häid tulemusi. Vist loomulik and või midagi.

    ReplyDelete
  5. Palju õnne! Tubli tulemus :)

    Seda tualettide värki peaks kindlasti korraldajatele ütlema, mida rohkem ütlejaid, seda suurem lootus, et järgmine kord saab paremini ...

    Väike tähenäring: "See peeti Lillebrori Isa töökohas" asemel peaks vist olema "See peeti Lillebrori Sõbra Isa töökohas"? ;)


    ReplyDelete
  6. Aitäh tähenärimast, see oli nüüd küll väga asjakohane tähelepanujuhtimine! Parandasin ära.

    ReplyDelete