Tuesday, September 1, 2020

Püksirihm ja palderjan...

Keegi jagas FBs, kuidas kooliks valmistuda - tuleb osta päevik, püksirihm ja palderjan. Mnjah.

Üks anonüümseks jääda soovivatest lastest on oma unerütmi täielikult nässu keeranud, aga suutis hommikul mõningase kangutamise peale siiski voodist lahkuda.

Üks anonüümseks jääda soovivatest lastest valmistus põhjalikult hommikusööki nautima... teades, et mõne hetke pärast on juba üle mõistuse kiire.

Kolm mitte nii väga anonüümset last sidusid pikalt ja põhjalikult lipse ette (see oli siis ilmselt püksirihma vajalikkuse koht, lips peaks ulatuma rihmapandlani, olen ma kuulnud, mitte üles- ega allapoole?).

Üks anonüümseks jääda soovivatest lastest väljus majast 14 kraadi ja pilves ilma kätte ning istus autosse õhukese triiksärgi väel (tuleb vist olla õnnelik, et alumine ots ilmastiku- ja sündmusekohaselt riides oli). Kui lapsevanem selle viis kilomeetrit kodust eemal avastas, vastas laps, et jope on vist kirikus, aga kampsunit ei pannud selga, sest "mdea". Õnneks oli üks teine anonüümseks jääda sooviv laps pannud selga nii kampsuni kui jope ja enamus lapsi on meil üsna ühesuurused, sai jagada.

Mitte nii anonüümsed vanemad olid selle kõige peale valmis palderjani võtma.

Vähemalt olid meil üle kooli ühed aktusekohaseimalt riides lapsed. Õige mitu poissi, sh lõpuklassist (seni teadaolevalt on nende perede majandusliku olukorraga hästi ja vanemad täitsa mõtlevad inimesed) olid pealaest pahkluudeni imekenad ja siis olid jala otsas mingid... kirevad kartulivõtu- või trenniasjandused. Selle peale ma enam palderjani järgi vajadust ei tundnud.

Rahustavalt mõjus ka esimene mütsipolitsei loeng teemal "Sa oled kooli nimekirjas kui meesterahvas, järelikult peaksid Sa koolis käituma kui mees, olgugi, et väga noor. Palun võta koolimajas müts peast." Ühe lapse klassivend, muidu naks poiss, identiteediküsimust teadaolevalt pole - küllap oleks pojake muidu juba rääkinud.

Mitme bussikaardi ja koolitoidu eest maksmine mõjus ka rahustavalt. Palderjani võiks ettehaaravalt siiski võtta, sest poole aastaga tekkinud harjumust pikalt hommikusööki nautida ja eluaegset (väär)ettekujutust, et lapse riiete asukohast teadmine ja nende eest vastutamine on ainult emme asi, ei muuda ühe päevaga. Tuleb huvitav sügis.

Ja neile, kes tahavad öelda: "Aaaga tänapäeval käiakse ju lipsu ja botastega", kopeerisin FBst neil päevil leitud loo. Võib tõsi olla, arvestades muid legende, mida Lennart Merist räägitakse. Kooliaktus ei ole kindlasti presidendi külastamine, aga kartulivõtust tavaliselt väheke pidulikum sündmus sellegipoolest. (loo terviklikkuse huvides jätsin kaks viimast lauset alles, aga tegelikult on need praegusel hetkel ebaolulised ja palun ärme sel teemal täna arutle, eks)

Kalle Muuli
ajakirjanik, poliitik
"Üle pika aja meenus mulle eile president Lennart Meri.
Mitte peatselt saabuva 20. augusti puhul, vaid hoopis ühes teises seoses.
Kord noore ajakirjanikuna läksin teda Kadriorgu intervjueerima, kaasas fotograaf, kes oli teksades, oma tavalistes igapäevastes tööriietes. Lennart rääkis meile nii umbes kümme minutit väga rahulikult ja viisakalt, et president on riigipea ja ta esindab oma ametis Eesti Vabariiki ja et oma riigist lugupidav meeskodanik ilmub presidendi juurde ülikonnas. Ja et teksapükstes presidendiga kohtuma tulek tähendab lugupidamatuse avaldamist mitte tema isiku, vaid Eesti riigi vastu. Ja et Eesti riigi presidendina ei saa ta lubada seda, et keegi Eesti riigi suhtes lugupidamatult käitub. Ja pärast sellist viisakat selgitusloengut -- ju ta sai aru, et etiketi rikkumine polnud pahatahtlik -- saatis ta fotograafi koju pükse vahetama ja lükkas intervjuu andmise seniks edasi.
Mõtlesin eile ja veel tänagi pikalt, kuidas Lennart oleks presidendina käitunud vägivallaennetuse auhindade kätteandmisel, aga ei suutnudki välja mõelda. Fantaasiast tuli puudus."

9 comments:

  1. Ilusat koolialgust !! :)

    See riietuseküsimus on üks väga huvitav küsimus. Hommikul nägin, kuidas vene kooli (algklasside)lapsed läksid aktusele. Tüdrukutel suured valged tutid peas. tumedad seelikud ja kleidid (mu meelest seal koolis koolivormi pole), valged sukad ja põlvikud. No nagu vanasti. Ja väikesed vene poisid olid pusadega ja tossudega. Mõni üksik oli lipsuga.
    Mu laps käis õppimiskallakuga koolis, kus rohelised juuksed olid lubatud, aga sinised teksad keelatud. Samuti olid keelatud nabapluusid ja katkised riided ( kuna teismelistel poistel on nagunii raske keskenduda, ütles meessoost klassijuhataja).
    Ma olen aastaid käinud välismessidel ja viimased ca 3 aastat ei kanna keegi kingi. Kõigil on formal kostüümid- ülikonnad JA tossud.

    Ma ise käin ka ainult tossudega. Ilusad valged. Ja teised on tumesinised valge tallaga.
    Ehk siis, mu pika jutu mõte on selles, et täna on vist uba väga raske koolijuhil öelda, et see riietus on ei ja see ja. Sest korralik toss teeb pika puuga kehvale kingale ära.
    Ja samuti võib teksa olla ökom ja nahasõbralikum kui sünteetiline kooliseelik. Näiteks.

    ReplyDelete
  2. Ma mõnes mõttes toetan Su lapse kooli seisukohti, tähendab, juuste värvimine umbes alates 7. klassist või nii on okei, vajadusel võib roheliseks. Sinised teksad on igapäevased tööriided, mitte aktuseriided. Nabapluus võiks olla rannariietus ja katkiste riiete olemasolu on minus alati segadust tekitanud. Väike tüdruk ei peaks igapäevaselt sunniviisiliselt seelikuga käima, eriti mitte sünteetilisega, sest puu otsa tahavad ronida ka tüdrukud. AGA tüdrukud peavad oskama seeliku ja kleidiga istuda ja astuda, et vanema venna pulmas vms piduliku kleidi olukorras toime tulla.

    Tosse ma paraku jälestan kogu hingest. On sellised päterdised, noh. Aga tossude puhul saab ka kummalisel kombel teha pingerida - mustad või tumesinised, samuti üleni valged mittekobaka lõikega eksemplarid on minu jaoks kordades etemad kui lilla-punase-rohelisekirjud kamakad jalgade otsas, mida meil paraku üsna tihti näha on (värvivalik on tegelikult suvaline, aga igasuguseid kohatuid kombinatsioone esineb).


    Me eelmisel aastal nägime Inglismaal palju väga ilusas tänavariietuses inimesi, kes minu meelest üldiselt tosse ei kandnud. Alice ütles lausa, et dresside järgi tunneb ära idaeurooplase või asotsiaali (vabandust, ma ei mäleta sõna-sõnalt, aga taoline mõte jäi meelde). Messidel pole käinud, aga kui läheks, siis ostaks - sest messil tuleb vist palju ringi liikuda? - hea liistuga mõistlikud mustad kingad, millega selg ära ei väsiks, sest viisakad jalatsid on minu meelest tähtsad.

    ReplyDelete
  3. Astusun täna jälle esimesse klassi. Nii direktor kui klassijuhataja on korduvalt rõhutanud, et meie kooli aktuseriietus on valge pluus, tumedad püksid või seelik, tumedad kingad ja koolivest. Ja aktusel oli saali ees istuvatel nubludel näha rohkem kui üht paari ikka päris spordijalatseid... (ma ise kontsi ei kanna aga leidub ka madalaid, mugavaid ja ilusaid jalatseid)

    ReplyDelete
  4. :-)

    Ma täpsustan nautke seda, et meil ikka kannavad inimesed tosse ja moekaid tenniseid siin küll. Enamalt siiski noored kui päris täiskavanud, kelle jaoks tossud on pigem spordijalanõud, aga see oleneb ka palju kuhu või kui palju keegi kõnnib. Näiteks kontoris töötavatel inimestel ei ole tavaliselt lubatud tosse tööl jalas kanda, aga kui nad tulevad tööle kaugemalt, siis on see täiesti tavaline vaatepilt kui rongis istub peenes kontoririietuses naine tossud jalas ja kontsaga kingad kotis välaj piilumas. Samas eks neid kontoreid ole ka igasuguseid. Mu mees võib küll botastega ja vabas riietuses tööle minna, aga suvel kuumaga ei oleks lühikesi pükse ikkagi kombekohane kanda.

    Ma ise ei ole üldse tossude inimene, aga kui meil on minek kuskile kus on palju kõndimist, siis panen ka sportlikud jalanõud jalga, sest tossudes ei väsi jalad nii ruttu ära.

    Ja noh seda sa tead nagunii, et meil on siin kõikides koolide koolivorm ja tossudes tohivad lapsed ja noored VAID sporditundides käia (välja arvatud koroona tipphooajal võisid lapsed mõnda aega koolivormiga tosse kanda, sest koolis ei tohtinud nad riideid vahetada, aga lapsi päris ilma liikumata ei saanud ju jätta).

    Õnneks ei ole meil siin ka mingeid kooli alguse aktuseid, lilli ja 1 septembrit nagunii, aga kui oleks, siis just tänu koolivormile jääks riietuse mure nagunii ära, sest koolivorm on juba isegi nii piduli, et rohkemat pole vajagi.
    Alates 11-aastastest lastest koguni nii pidulik, et valget pluusi, pintsakut ja musti nahast kingi peavad KÕIK lapsed nagunii iga päev koolis kandma :-) Dressid peavad samuti olema koolivormi omad mitte mis tahes suvalised või värvilised firma dressid.

    ReplyDelete
  5. Jah, ma ju vahtisin rongiga sõites kogu aeg aknast välja, ei olnud aega kellegi jalgadele tähelepanu pöörata. :)

    Mulle meeldiks väga, kui ka meil oleks mõistlikust materjalist ja mõistliku hinnaga koolivorm olemas. Need lotendavad dressipüksid, võeh. Eks ma vaatan lihtsalt mööda, mis muud üle jääb.

    ReplyDelete
  6. No näed, kahju et siis rongis ringi ei vaadanud, sest kes teab, kas järgmisel korral kui te siia maale sattute enam ongi inimesi järgi kes kontorisse tööle sõidavad või üldse selliseid töökohti :-(

    ReplyDelete
  7. Meil oleks napilt võinud juhtuda, et vanim laps oleks aktusele läinud asjakohaselt riietatuna ja süsimustades tossudes, sest aktusehommikul selgus, et pidulikud kingad ei lähe enam jalga. Ma muidugi rääkisin juba mõni päev, et kingi tuleb proovida, aga ise härjal sarvist ei haaranud ja nii see läks. Õnneks on pööningul üks kast sõbralikelt kaaslapsevanematelt pärandatud jalavarjudega. Sealt leidsin ühed natuke suurevõitu mustad kingad, käisid küll.

    ReplyDelete
  8. Kerli, kuidas teil muidu etikett on, ilma koolivormita direktor sisse ei lase (ütles Õ), aga kas mingid jalatsinõuded on ka?

    ReplyDelete
  9. Vaatasin kodukorrast järele ja leidsin üksnes vahetusjalatsinõude. Ilmselt rõhutakse tervele mõistusele, st et piduliku riietusega sobib ka pidulik jalats ja ei ole seda sõnaselgelt välja toodud, kuigi võibolla peaks. Praktikas esineb paljusust nii laste kui lapsevanemate hulgas.

    ReplyDelete