Friday, October 30, 2020

Ei ole hea

Ühest suunast tuleb lauslollus. Teisest suunast õige jutt viletsas vormistuses. Head, korralikud inimesed visklevad mõlema suuna vahel ja puistavad terve Interneti oma visklemist täis. 

Üleüldiselt on kõikjal koroona ja et meiekandis peaaegu ei ole, olevat anomaalia või midagi. 

Koduses olukorras on kolm puberteeti ja natuke vähem koduses, aga ikkagi olulises olukorras midagi Alzheimeri taolist. Kaks tükki. 

Ilm on, tänu Jumalale, väga soe, aga ikkagi soe Eesti oktoobrilõpu kohta. Mulle sobiks rohkem nagu Vahemeremaade oktoober. Ja udu oli täna hommikul õudusfilmilikult paks. 

Ja siis... selgub, et juhmust, õelust ja kitsarinnalisust on jagunud ka tööasjade hulka. Mitte meie kooli siseselt, väljaspoolt tulid Asjapulgad. Asjapulgad, kes, süüdistavad, teevad maha, esitavad nõudmisi, ei usu seda, mis tegelikult toimub... ja enda niinimetatud kriitika vahele pilluvad selliseid pärleid, et... Noh, et tegelikult tühistavad sellesama niinimetatud kriitika iseendi häbiväärselt rumalate ütlustega. Aga tegu on juba tehtud, eks ole. 

Lilleaed*, tõepoolest. 

Ma võtsin ühe palderjanitableti ja kirjutasin nüüd üles, et järgmisel keerulisena tunduval hetkel oleks vaadata, mis sel nädalal kõik juhtus. Et saaks võrrelda, kas see järgmine olukord on ikka niiiiii hull. 

Must Mimi on pehme, Lillebror pakkus viilu küpset hurmaad ja ahjus põleb tuli. Ja kui läheb tavapäraselt hästi, siis ei pea ma kaks järgmist päeva üldse tööasjade peale mõtlema. Ükskord saan ma sellest kõigest üle niikuinii. Mul ei ole lihtsalt võimalust mitte üle saada. 

Örgh. 

___________

*asjassepuutuvate ja olukordi nimeliselt teadvate inimeste jaoks on paralleel lilleaiaga kohe eriti asjakohane. 

No comments:

Post a Comment