Saturday, October 31, 2020

Kaheksa tundi novembrini

 Umbes nii see on, kui kella vaadata.

Novembri jaoks meil erilisi suuri plaane ei ole. Maailma praegust olukorda vaadates ongi üsna võimatu plaane teha.

Teadaolevalt võib juhtuda, et Legolas läheb sünnipäevale... ja päev hiljem koos Lillebroriga Eesti sisemeistrivõistlustele, mis kevadel ära jäeti. 

Samuti võib juhtuda, et Legolas läheb teatrisse. 

Kas mõni muu laps või täiskasvanu mõnele üritusele või sünnipäevale satub, on teadmata, aga välistatud need sündmused muidugi pole... kui koroona vahele ei sega.

Loodetavasti saame kuu lõpupoole täpsemalt teada, mis sorti trimestrihindeid seekord poistele pannakse, ma täpset hindekuupäeva ei teagi. Siiani on põhjust loota, et tuleb midagi ilusat. 

Kardetavasti peame usinasti kütma ahje. 

Ehk areneb remontimata ruumides midagi ka edasi. 

Kas me Mehe sünnipäeva kuidagi sõprade ringis tähistame või mitte, see selgub ehk samuti novembris. Ükskord me pidasime seda esimesel advendil, nii et pretsedent on ammu loodud.

Iseenesest me saaksime seda ka sel aastal esimesel advendil pidada... mõtlemise koht.

PLNi kohaselt ei jää keegi haigeks, aga kogemustele tuginedes arvatavasti ikkagi jääme. Tavapärastesse sügiviirustesse, ma oletan. Seda k-asja ei tahaks. 

Lõpetan pööningul kudumise kohe kindlasti. Lisaks sellele, er seal on külm, pole ka piisavalt valgust, õigemini, piisavalt valgust on ainult hommikul kella kümne ja kaheteistkümne vahel.

Vast saan päris valmis mõne ooteloleva haapsalu salli. 

Oleme rahadega hästi kokkuhoidlikud, sest see on mõistlik. 

Võtan lõpuni tühjaks oma multikajänese porgandipeenra, see tähendab, et sööme neil päevil palju porganditoite. Sel aastal oli hea seeme. 

Lapsed lõhuvad lõpuni pliidipuupakud kuuri ees ja laovad lõhutu enne lume tulekut kuuri... ja kui meil kõigil veab, siis lund ja külma enne kuu lõppu ei tulegi. 

4 comments:

  1. Su postitusi on alati nii rahustav lugeda.

    Vahet ei ole millest kirjutad, alati mõjub kuidagi maaliliselt ja isegi natuke nagu muinasjutuliselt. No tegelikult meie koroonaaegset elu teie koroonaaegse eluga võrreldes ongi teie elu rohkem nagu muinasjutt :-)

    Nautige ja palun jätka tihedat postitamist. Mõjub nagu palderjan (kuigi ma tegelikult ei tea mis mõju palderjanil on :-))

    ReplyDelete
  2. Sohoh, isegi kui ma vingun?
    Ega me siin Eestis aru ei saa, kui hea meie elu muude maailma paikadega võrreldes on, tõepoolest. Ja maaelu - ehk elada kohas, kus teised inimesed matkamas ja suvitamas käivad - on mõnevõrra muinasjutt jah, välja arvatud siis, kui elekter ära läheb ja öeldakse, et hajaasustus ei saa enne nädalat aega midagi tagasi...

    Palderjan rahustab. Mind vähemalt.

    ReplyDelete
  3. Jah, isegi kui vingud :-)

    Ma ei oska seda isegi täpselt öelda (sest kunagi pole küllaldselt aega selle üle mõtiskleda), aga kui ma su blogi loen, siis see ei ole see, et tahaks ise ka seal metsas olla (ma ei tunne siin ilusast loodusest puudust) või midagi mida teie teete teha, vaid ma pigem näen kõike seda kui mingit filmi (ja seda ka juba enne koroonat). Ning arvatavasti kuna ma nüüd tunnen ja tean teid ka nägupidi ja olete mulle nii südamelähedased endalegi arusaamatul moel, siis su blogi lugedes tuleb lihtsalt nii hea ja soe tunne peale. Vahet ei ole millest kirjutad või mille üle 'vingud', kõik tundub kuidagi nii tasakaalus olevat, et midagi ei ärrita ega tekita rahutust. Jääb vaid lihtsalt mõnu lugeda ja kogu su teksti piltidena näha ja see kõik on nii ilus ja mõnus mu jaoks :-)

    ReplyDelete