Tuesday, October 6, 2020

Mitmesegast

Olen ammu tahtnud suurelt ja laialt Internetilt küsida, mis asjaoludel pakutakse käsitöömüügi lehtedel tohutul hulgal peapaelu ja kirjusid puuvillaseid mütsikujulisi asju? Kas need on moes või mis? Selles mõttes, et... peapael. 80s coming back? Ma nimelt püüan siin endale harjutada sisse moenikastuste ignoreerimise kommet, et vaataks tänaval ja mujal inimese säravaid silmi ja ilusat nägu, mitte niivõrd seda, mis seljas on, eriti, kui seljasolev on imelik või lausa kole (need kukepüksid ja valged sokid noortel poistel, iiiik). Selles mõttes, et paratamatult ma näen seda, mis on seljas, aga ma püüan mitte meelde jätta, kui mulle ei meeldi. No ja ega ma siis tegelikult ei teagi, mida inimesed tänaval selajs või peas kannavad. 

***
Mõte koolivaheajal mõnd siitmaa veeparki külastada on alles. Eeldusel, et siseruumides maskikandmist kohustuslikuks ei tehta, muidugi. Aga. Kas näiteks Pärnu terviseparadiisis - mis on meile kõige mugavam korraldada - on riietusruumid tsiviliseeritult privaatsed või tuleb trikoo selga venitada kümnekonna erinevas alastusastmes võõra naise seltskonnas? Ja mida tähendab sealne "traditsiooniliste ujumisriiete" nõue, kas teismelised poisid tuleb veenda kandma liibuvaid ujumispükse, mida nad ülitõenäoliselt jalga ei pane ja millest ma isegi ei tea, kus neid müüakse? Sama küsimus kehtib kõhukapoolse keskealise mehe kohta, kellele vorstinahk-püksid lihtsalt ei sobi. Muide, meil ei kanna ükski poiss ega mees ujumispükstena midagi märkimisväärselt pikka ega lötakat, tavalised avara lõikega 10-15 cm pikkuse säärega ujumispüksid on. Sest vabandage, kui me peame maksma vees solberdamise eest kaks korda rohkem kui meie armastatud Gumbalas, kuhu meid koroonahüsteeria tõttu ei lasta*, siis tahaks selle raha eest vähemalt inimväärilisi tingimusi. Või ujume kordamööda kodus vannis, ka see on võimalus.

***
Lugesin Margus Kalami "Minu Aasiat". Raamat on hästi kirjutatud, muhe... isegi kui selle alapealkiri võiks olla "Kõnidva rahakoti armuseiklused". No aga nii üks keskealine üksi reisiv valge mees ju Aasias tavaliselt kipub olema, või pigem kipub maailm keskealise üksireisiva valge mehe kohta niimoodi arvama. Endiselt ei meeldi mulle Aasia kultuur ja üldine maailmavaade põrmugi ja Universaal-Universum on pood, kuhu ma endiselt ei saa sisse minna, sest viirukilehk lämmatab... aga mingi mõttekäänaku tulemusena hakkasin hoopis mõtlema - nagu mõnikord varemgi -, kas ja kuidas saaks seda globaliseerumise-asja ikkagi ignoreerida. Ja mis ulatuses oleks võimalik tarbida eetiliselt, osta otse tootjalt ja nii edasi. Suure osa söögiga on isegi lihtne, selle asja nimi on taluturg ja kohalik mesinik. Aga riided ja jalatsid. Kaks last vajasid jälle uusi jalanõusid, said endiselt tundmatus Aasia riigis toodetud eksemplarid... kui nende jalad ühel päeval enam üldse ei kasva (Legolas kõigi varasemalt äraproovitud, umbes paraja pikkusega mudelite kohta: "Kitsas!"), siis hakkame neile siinmandril toodetud jalatseid ostma.

***
FB soovitas mulle sõbraks naist, kes siinriigis peaaegu kõige edukamalt üldse mitte midagi ei oska (mitte see, kellel juba kolm last on, üks teine). Et meil mõned ühised friendid on ja et me oleme kunagi samas elemendis viibinud, ei ole vabandus temaga mingit kontakti hoida. Eks elu jooksul tekib ikka inimesi, keda tahaks vältida, aga enamasti need olukorrad ka lahenevad vastastikuse lahendamissoovi põhjal või siis jällegi areneb välditav pool paremuse suunas... selle daami puhul pole toimunud üht ega teist (meeleparandust ja kolmikuid talle, ikka, jah).

***
Selle aasta sügis on kuidagi ebaharilikult soe, tundub mulle. Mingil päeval kütsime ahju küll, sest vihma sadas ja kole niiske oli, aga eile ootasin pärast tööd õues, et Mees järele tuleks, ja mõtlesin, et näe, oktoober, aga väljas kannatab olla peaaegu suveriietes. Huvitav, kus see tänaseks lubatud päike on? 

***
California kuberner olevat soovitanud väljas söömas käies ampsude vahel, mälumise ajaks mask tagasi ette panna. Nojah, 32 korda närimist või mis... või on sealmaal kombeks võtta eriliselt suured suutäied. Või on seal toit palju vintskem kui siinmaal? Esitasin sellekohase küsimuse oma USA sõbrale, kelle seinal ma toda soovitust nägingi (ta väitis, et soovitus on päris). Kas poleks mitte loogiline rängema viiruselevimise ajal osta toit koju kaasa ja süüa ilma igasuguse maskeerumiseta oma köögilaua taga või terrassil, kellel on? Imelik on see uus ilm...

________
*no arvatavasti ikkagi lastaks, aga ei mina ega Mees ei saa kuigi hästi pärast reisi kaks nädalat kodust mingit asjalikku töötööd teha ja iseenesest ei oleks see lihtsalt ilus... kuigi reisimise demoniseerimine on läinud üle igasuguse lubatud mõõdu.

13 comments:

  1. Terviseparadiisis on mu mäletamist mööda tavapärase ujula kapisüsteem ilma märkimisväärse privaatsuseta. Samas olulisel määral torusid jm atraktsioone mujal väga ei pakuta. Tallinna uut ElamusSpad on kiidetud, ise pole käinud. Kui torud ja atraktsioonid olulised poleks, siis ise soovitaks väga-väga Wagenkülli, aga poisslaste jaoks on see vast liiga "chillax" :).

    ReplyDelete
  2. Nojah, need torud ja muud asjad ongi peamine. Iseendi pärast ei läheks me kuskile kloorilõhnalisse vette, nii Mehel kui minul on selle vastu üsna vastik allergia. Tallinnasse, tänan väga, ma praeguste koroonanumbrite valguses ei tüki. Wagenkülli põhirõhk tundub kodulehe põhjal olevat saunadel, need ei huvita kahjuks vähimalgi määral. :( Küll on raske pirts olla.

    ReplyDelete
  3. Vaatasin selle ElamusSpa kodulehte ka - jälle saunad ja spordibassein! Mina aru ei saa, mis asjaoludel keegi sellise asja eest maksta tahab. Väikelasteosa tundub küll adekvaatne, aga väikelapsi meil paraku pole...

    ReplyDelete
  4. Terviseparadiisis on kaks (või kolm) privaatkabiini ka veekeskuse riietusruumis. Aga dushiruum mõistagi on, noh, avalik. St pesta privaatselt ei saa.

    ReplyDelete
  5. Pesemine on natuke lihtsam asi, peadpidi kampsunis siplemine keerulisem, minu jaoks suuremat privaatsust ja eelkõige ruumi nõudvam.

    ReplyDelete
  6. Trikoo tuleb ju kõigi reeglite kohaselt selga panna pesuruumis, peale pesemist. Riietusruumis ei viitsi ma iial trikoosse pugeda, et kaks sammu sellega pesuruumis minna ja sellest välja pugeda vaid keeran end kähku saunalinasse. Naiste Riietusruumis ei vahi keegi kedagi, minu kogemuse kohaselt. Siiski olen ka privaatseid kabiine näinud, aga vaid sellistes ujumiskohtades, kus on meestel ja naistel ühine riietusruum. (Mis on minu meelest eriti veider variant!).

    ReplyDelete
  7. Elamus Spas on minu meelest rohkelt sulistamiskohti, st vannilaadseid asju mullidega ja ilma, mahe valgus, kunstlilled, rahustav muusika ja erinevad rituaalid. Mingi toru vist käib ka õuest läbi ja välibassein on ka. Me ise oleme käinud ainult sportbasseinis ja lastebasseinis, kuhu sai eraldi (ja palju soodsama) pileti osta. Ise elasime aasta otsa praktiliselt selle asutuse kõrval. Eeeh.

    ReplyDelete
  8. Nojah, eks me siis ujume vannis. Siiamaani olen ma ainult Saksamaal veeparkides käinud (äkki kolm korda?) ja mõnel korral väliujulas, seal ei ole kombeks võõraste silme all alasti olla ja nii võiks see olla kõikides tsiviliseeritud paikades. (FKK ehk kohalike nudistide alad on midagi muud.) Küsimus ei ole vahtimises, küsimus on põhimõttes, mis on loomulikult väärtuslikum kui miski muu.
    Võimalus on muidugi ka saata Mees lastega lobistama, neil nii kinninööbitud põhimõtteid ei ole, ja minna ise samal ajal kohvikusse või midagi. Iseasi, mis nende ujumispükstega saab ja kas Mees on pärast lämbumas või mitte, sest see kuritegelik kloor õhus...

    ReplyDelete
  9. Ma ükskord ühes spaas küsisin nende ujumuspükste kohta ja spaatöötaja ütles, et neil suva, kas on lohvakad püksid või liibuvad, aga probleem on hoopis taskutes. Nimelt käiakse suvel spaas samade pükstega, millega rannas ja nende taskutest tulev liiv on pärast kõik basseinide põhjas. Loodetavasti piisab siis sellest, kui pükstel taskuid pole.

    ReplyDelete
  10. Üks paari aasta tagune isiklik kogemus koolivaheajal lastega "spaa'tades" lõppes erakorralise meditsiiniosakonnas. Põhjus: liigne kloor, mida koolivaheajal külastajate rohkuse tõttu vette paisati. Tekkisid hingamisraskused. Koolivaheaeg = ei spaa külastusele.
    Soovitada ei oska, eelistan väiksemaid spaa'sid, üks imeline on Mäetaguse Ida-Virumaal, boonuseks erineva kattega terviserajad. Inimesi on ka vähe.

    ReplyDelete
  11. Spaa osa pole selles mõttes üldse oluline, et saunad ja massaažid (öäk) ei huvita absoluutselt. Ainus vabandus veeparkidele on minu jaoks, et lastel peab lõbus olema ja see on ka ainus põhjus, miks me seda ettevõtmist üldse kaalume. Kui liutorusid, mägijõe efekti (mis iganes selle nimi on) ja lainebasseini jne ei ole, siis pole üldse mingit mõtet minna. Paraku on Eestis sedasorti paiku vähe.
    Ma sellepärast Pärnu terviseparadiisi peale mõtlen, et sinna saaks me minna mingil nädala esimese poole päeval kohe hommikul lahtitegemise hetkel, äkki siis oleks rahvast ja kloori vähem. Paljud pered ju ikkagi ei saa koolivaheaja kolmapäeva hommikupoolikut vabaks, eks ole.
    Taskud ma võin kinni õmmelda. :P Tegelikult oleks ilmselt asjakohane ujumisriided kodus masinas läbi pesta, nad on suvel küllalt muda ja liiva sees püherdada saanud, aitäh vihjamast!

    ReplyDelete
  12. Mägijõe efekt ja lainebassein? Esimest korda kuulen, et sellised asjad olemas on üldse. Loodan, et mu lapsed pole ka kuulnud :D.

    ReplyDelete
  13. Ma ei tea selle mägijõe-asja päris nime, on selline kitsas jõekujuline ujumiskoht, kus on tugev veevool. Lainebasseini keskel on Gumbalas hiiglaslik pall, mis üles-alla hüpeldes päris korralikke laineid tekitab. Ma olen siiamaani arvanud, et sellised asjad kuuluvad automaatselt veeparkide juurde, kuhugi ainult sportlastele mõeldud kandilisse basseini pole ju mitte mingit mõtet minna, kui ise ujumisega trenni ei kavatse teha...

    ReplyDelete