Sunday, October 25, 2020

Nädal täis laupäevi

 Palun mitte arvata, et meil on siin Laupa koos soovipunktidega*. Lihtsalt... kuna me kusagil ära ei käinud, olid päevad vahepeal täiesti segi. Mõnikord on seegi tore.

Esmaspäeval ja teisipäeval osalesin siiski koolitusel, Mees ajas tööasju ja kirikuasju ja maeiteamida veel. Koolituse viimased kaks päeva olid märgatavalt paremad kui esimesed kaks. Õiged inimesed rääkisid õigeid asju ja see oli tore.

Lapsed magasid peaaegu iga päev kaua või väga kaua. Ühel päeval lausa nii, et pidin ennast sundima mitte vaatama minema, sest noh, Lillebror ja tema süda ja õhtune jooksutuur Mehe seltsis ümber köögilaua... Just minu muretsemise viimase piiri hetkel ilmus muretsetav välja, nägu unine ja soeng täpselt nagu Klarika Kuusel Entel-Tentelis, vähemalt, mis seda peapealset lokki puudutab. 

Mees paigaldas remonditavatesse ruumidesse ahjukese, mis kütab kenasti ja tõmbab hoolega. Palju nad seal hetkel edasi pole jõudnud, saepuruplaadi seinast mahakiskumine on hirmus vaev, aga nüüd saavad nad seal tegutseda õueilmast sõltumatult, seegi asi. 

Mina tegin tirilimps-poolteist kangakudutööd. Edeneb siiski tasahaaval. Loodetavasti saab kangas maha enne kui lumi.

Legolas tuli laupäeval Nimekaimu poolt koos Nimekaimuga. Õhtuse bussiga lisandus ka Laenulaps. Viis poissi on parem kui kolm! Magama olevat läinud Legolase ja Lillebori tuba (Nimekaim välivoodil) kell kolm, Jõugu Juhi tuba (st JJ ja Laenulaps) kell viis hommikul. Suured inimesed, ise teavad... ja täna õhtul on siis varakult rahu ja vaikus.

Käisin külas. Oli selline "dokumentideta võõras linnas" tunne. Kottpimedas võõra alevi vahel liikumine on pisut komplitseeritud, eks ma sellepärast mitu korda ära eksisingi. Külas oli iseenesest väga kena, eks olidki head inimesed ja head kassid võõrustamas.

"Minu" Internetis tahetakse minult allkirja kahele põhimõtteliselt vastandlikule petitsioonile. Kuigi ma tean, mis on selles asjas minu seisukoht, ei meeldi mulle kuhugi virtuaalruumi allkirju anda. Allkiri võiks nagu kuidagi kirjalikumalt käia. Rahvahääletusel aga osaleksin küll, ükskõik mis teemal, kui mul vähegi mingit seisukohta pakkuda oleks. Sest vaadake, kord x aasta tagant Riigikogu valida on nagu vähe. Tekib tunne, et ega ükski riigikoguja või valitsuseliige ikka päriselt minu eest ei seisa... eriti, kuna siiani pole vist olnud valida kedagi, kes ka lõpuks Riigikogu nimekirja pääseb. Aga vaat rahvahääletusel osaledes oleks kohe parem tunne. Rahva käest võiks küsida pensioniea nihutamise kohta. Ja järgmise koolireformi asja. Ja haldusreformi kohta ei küsinud minu meelest inimeste käest ka keegi midagi, tehti ära ja lakkugu lihtrahvas panni või midagi sellist... see ei olnud ilus. Kuigi me siis käisime küll ütlemas, et tahame ikka Linna poole liituda... mitte, et keegi sellest hoolinud oleks, et peale meie veel väga paljud tahtsid. 

Need huvitavad ajad võiksid iseenesest nüüd tasapisi jälle igavateks muutuda. Tahaks maailmarahu ja valgest jahust kooke, mis paksuks ei tee!


___________

*geniaalne lasteraamat!

No comments:

Post a Comment