Sunday, November 8, 2020

Hõbedaselt

 Eile toimusid siiski ära need võistlused, mis pidanuks toimuma märtsis. On saanud juba harjumuseks, et võistlustelt ka medaleid saadakse. Seekord mõlemal juhul hõbe. Lillebror kaotas toredale sellile, kes septembrikuu võistlustel teiseks jäi, Legolase puhul oli hõbe puhas õnnistus, muidu oleks pidanud pühapäeva hommikul kell üheksa ka täiskasvanute arvestuses võistlema... Viljandis, mis ei asu meie jaoks just päris teisel pool teed.

Veel juhtus mitmesegast. 

Esmaspäeval läksin Frau Corsaga Linna... ja see elavdas päris tõsiselt palveelu. Nimelt oli täiesti ära kadunud pidurivõimendus või mis selle asja nimi on. Põhimõtteliselt tallasin ma kogu keharaskusega piduri otsas, aga juhtus... vähe. Poolel teel pidasin kinni, helistasin Mehele, kes organiseeris mulle otsekohe aja meie usaldusväärse autoparandaja juurde. Tema vaatas kapoti alla ja demonstreeris ühtlaselt äranäritud juhet või voolikut või mis see oligi - hiir oli kallal käinud! Ja meil on kolm kassi!!! Poolteist tundi hiljem oli Frau Corsa tervis taas täiesti normaalne. 

Lillebrori jope lukk purunes reedel lootusetult. Eks see jope oli juba läbi vanemate vendade käinud ka. Sundpoodlemine oli veidi närvesööv, sest mina välistasin kõik bomber jacketid ja tõugujoped, Lillebror ise tahtis kindlasti karvase äärega kapuutsi ja Mees laitis maha kõik, mis maksis üle 50 euro. Tõsi ta on, Lillebror kasvab tulevaks talveks uuest jopest välja ja vendadelt päritutesse taas sisse. Reserved oli see pood, kus valikut oli kohe hulganisti. Lõpuks valis Lillebror kollase. Sellesama kollase tooni, mida praegu umbes nagu kõik kannavad... Noh, olgu siis kollane, peaasi, et sinna juurde dressipükse ei kanta.

Legolas käis reedel ühe sünnipäeva asjus ujumas. Pärast oli keegi sünnipäevalistest sünnipäeva teemal loodud Messengeri grupis nimedis muutnud, teemaks sõnnikuhunnik. Legolas oli õiglaselt nördinud. Eriti jaburaks teeb asja see, et mina käin neil päevil meie koolis klasse mööda rääkimas, mis on küberkiusamine. Kellegi seljataga taasesitatavas vormis "s***rattaks" nimetamine (näiteks) on seda kohe kindlasti. Jõugu Juht teadis rääkida, et tema klassikaaslaste meelest iseloomustabki Saunaõhtu Gängi põhilise kooli õpilasi käitumine, nagu nad kõik oleks hariduslike erivajadustega ja seda mitte andekuse mõttes. Noh, mina seda sõnnikuloojat oma silmaga näinud ei ole, kirikus käivad saunaõhtulised on küll igati muhedad poisid... aga see on nüüd viimase kahe aasta ja kahe kuu jooksul kolmas kinnitus, et ma töötan tõelise lilleaia kõrval. 

Uudistest sai lugeda, et farss "USA otsib presidenti" on jõudnud vahefinišisse. Ei oska veel arvata, kas asi on ühel pool või üritab kaotaja pool ikkagi üle trumbata. Isiklikult ei olnud mul sel korral mitte mingit eelistust. Võiks ju ometi olla mõni natuke noorem inimene ka valikutes. 

Tõin tühjaks peedipeenra, aga porgandeid veel jagub. Jagub ka ilusat ilma. Meie magamistoa akna all õitseb roniroos endiselt nagu pöörane. Täna nägin tema õites toimetamas ka üht mesilast. Üks lastest arvas seepeale, et küllap ei saanud mesilased kevadel karantiini tõttu tööle minna, siis peavad sügisel tegutsema... Igatahes on mul hea meel, kui naabrimehe mesilastel minu roosi sees huvitav on.



2 comments:

  1. Õnnitlused hõbeda-lastele!
    Nädalavahetusel hoian end uudistest kaugele, seetõttu tuli eile õhtul kuuldud "hinnangute valang" kui mitte just üllatusena, siis panin mõtlema, kas seda inimrühma juhtival isikul on ikka sõnaõigus (julgus) teha üks otsustav samm.

    ReplyDelete
  2. Mnjah, inimrühma juhtival isikul on minu meelest ammu juba ainult üks eesmärk - jääda oma juhtpositsioonile, ükskõik, mis hinnaga. Ma arvan, et minister avaldagu isiklikku arvamust oma kodus või sõpradega suanas, aga mitte kuidagi avalikult või taasesitatavas vormis. Pole ka selle jampsi kulgu palju jälginud, aga iga asja on võimalik öelda kaudselt, ei oleks tarvis lahmida.

    ReplyDelete