Friday, January 22, 2021

Kärnas kärsaga

 Kärss ehk nina läheb ilmselt kohevarsti iseenesest kärna, sest istun hetkel stiilipuhta eesti maatõugu nohuga kodus. Ei olnud nagu viisakas tööle nuuskama minna, nii palju taskurätikuid ka ei taha kaasa vedada ja üldse. Küll ma need päevad järgi teen, poole koha puhul on õnneks natuke haigeolemise-ruumi. 

Aga nohu tekkis muidugi koleda külmetamise tagajärjel. Ei ole olemas sobivat riietust, kui olla mina, on liiga külm ilm, mis nõrgestab organismi, nii et mingi seni varjusurmas püsinud viirus saab tegutsema hakata. Ikka juhtub.

No ja siis ma siin vaatasin ilmateadet ja mängisin Geoguessrit ja sõnastasin enda jaoks koha, kus tegelikult tuleks elada. 

Niisiis, minu meelest Õige Elupaik oleks vähemalt 15-aastases kõigi tänapäevaste mugavustega, mõisasuuruses vahvärkmajas, mis peaks asuma kusagil, kus ei lähe temperatuur ilmaski alla 10 kraadi. Ega üle 27 kraadi. Paluks ilma tuuleta ja ülearuse niiskuseta, aga mere või suurema veekogu lähedal. Olgu täielik maaelu kesklinnast või Maksimarketi-tüüpi poest pooletunnise jalutuskäigu kaugusel. Ühtegi verdimevat sääske ega herilast ei tohi olla! Aias peaks kasvama nii tsitruselised, aprikoosid, maasikad kui ka näiteks kiivid (minu kiivitaim suri paraku ära, küllap ei saanud ta piisavalt ronimisvõimalust), kurgid ja viinamarjad. Teed ja tänavad olgu hästi sillutatud ja koerahunnikuvabad, riigis valitsegu mõnus preisi täpsus koos kohaliku omavalitsuse täieliku ükskõiksusega inimeste koduremondi vastu (olen kuulnud, et mõnelpool ei tohi ise pistikupesagi vahetada...). Ja muidugi hoidku kõik meie toredal põhjamaa kombel viiemeetrist vahemaad, ei mingeid põsemusisid muude kui abieluinimeste vahel... 

Ühesõnaga, see oleks ehk teostatav üle mõistuse suure rahahulga olemasolul, leiaks ehk mingi tuulte eest varjatud lahesopi ja koliks mõne teisaldamiskõlbliku majakese Saksamaalt ära... ja paneks kõik oma valduste seinad, puud ja toikad täis tervitusmusisid keelavaid silte... ja katkuks kohaliku edasilükkamiskultuuri pärast juukseid... aga rahahulk saab arvatavasti edaspidigi olema mõnevõrra piiratud, igatahesei küüni meie finantsid ilmaski Vahemere-äärse valduse ostmise ega majatranspordini. Pealegi on meil siin sõbrad ja seal ei oleks, see aspekt on jõledast ilmast (lumi!) hoolimata ka oluline.

Tuleb kütta soojaks see, mis on, ja püsida ahju ligi. Köögiaknatermomeeter näitab juba plusspoolt, minu poolest võiks nüüd kohe kevad tulla. Ühel päeval saan ma ehk oma köetava kasvuhoone ja nohuvaba elu. Atsih.

No comments:

Post a Comment