Sunday, January 10, 2021

Ma siin lugesin jälle natuke

 Viimaste päevade ilmad on soosinud ahju juures istumist ja lugemist. Brr. Oli üsna kergekaaluline kuhi.

Kerstin Gier "Silber. Esimene unenägude raamat". Ah neid vampiirilugusid  Frau Gerri Thaler (mineval nädalal kirja pandud "Igale lahendusele oma probleem") hakkaski kirjutama... ainult et õnneks ilma vampiirideta. Või nagu "Videvik", aga palju paremini kirjutatud ja ikkagi ilma vampiirideta. Võib lugeda küll. Kui ainult seda esimest korrust ees ei oleks... Nimelt on paaris kohas silmariivaval moel räägitud esimesest korrusest, aga kahtlasel moel asub uue kasuisa majas seal lausa viis magamistuba... ja kuna tegevuse toimumiskoht oli tänava täpsusega paigas (Redington Road Londonis), sai ka Google Mapsi abiga tänaval jalutada ja maju uurida. Sellises häärberites on minu meelest allkorrusel (saksa keeles Erdgeschoss) söögituba, elutuba, kabinet ja võib-olla köök, kui see just poolest saadik keldris ei asu. Magamistoad võiksid olla meie mõistes teisel korrusel, mis saksa keeles kannab nime "Erster Stock". Või kuidas selle peenema inglise rahvaga on, Alice, kas nad lootsivad külalised magamistubadest mööda ja trepist üles elutuppa või käib ikka nagu mujalgi, et all elutoas kohvetatakse ja kui öö kätte jõuab, minnakse teisele korrusele magama...?

B. A. Paris "Dilemma". Naine teab üht saladust. Mees teab teist. Mõlemad puudutavad nende tütart, aga on tulemas suur pidu ja kumbki ei taha pidu rikkuda... või rikkuda abikaasa ettekujutust tütrest. On ta muidu mis on, aga hirmsad, paratamatud telefonikõned olid kirjutatud täpselt sellistena, nagu nad päriselus juhtuvadki, mul kahjuks on olemas võrdlusvõimalus. 

Katie Fforde "Armastuse retsept". Katie Fforde raamatud on kerge ja lustlik lugemine, üsna tühine ja täiesti kohustustevaba. Ma kujutan ette, et neid loetakse peamiselt vannis või rannas. Retsept on vist alati sama - töökas ja heasüdamlik, kuid mitte jalustrabavalt kaunis naine, kes teeb midagi oma kätega (tähendab, mitte kontoritibi), kohtab atraktiivset meesterahvast ja pärast mõningaid keerdsamme, eksitusi ja rivaalidega õiendamist saabub õnnelik lõpp. Aga. See kõik on mõnusalt ja humoorikalt kirjutatud. Ja vähemalt teab lugeja lõpuks, mis asi on croquembouche - kui ta seda varem ei teadnud. 

 Liz Fenton, Lisa Steinke "Kaks Lila Bennettit". Mulle ei meeldi raamatud, kus ei selgitata, miks asjad läksid nii, nagu nad läksid. See raamat on otste kokkutõmbamata jätmise ekstreemjuhtum. Kuskil poole peal hakkas häirima, et kerib ja kerib, justkui toimub mingi paralleelne tegevus, aga nende omavaheline seotus on juhuslik või nagu poleks üldse... Ajaloo püksisäärte ja väikestest valikutest sõltuva elukäigu idee on küll väga tore, aga sellest oleks nagu olemas palju paremaid ja mõnusamaid raamatuid...

Antoine Laurain "Punase märkmikuga naine". Mulle meeldib lugeda head kerget prantsuse kirjandust. Mulle ei meeldi, et ma seda nii vähe lugeda saan. Mulle meeldivad raamatud, kus olulisel kohal on kass. Must kass, kes oskab ootamatule toitjale (aga kuna pakub pardikrõbinaid, küllap on kena inimene, arvab kass) kenasti korterit tutvustada. Ja mulle meeldivad raamatutes mehed, kellele meeldivad kassid. Paluks sedasorti raamatuid veel. 

Mattias Edvardsson "Täiesti tavaline perekond". Oleks just nagu kriminull, aga rohkem nagu eetilisest dilemmast rääkiv raamat. Oleks nagu põnevik, aga nagu ei oleks ka. See raamat ajas mind segadusse ja kurjaks. Juurdlesin selle kallal ja lõpuks küsisin targematelt, kuidas nende pastori-asjadega ikkagi on. Baptistina tundub mõeldamatu (ja umbes nii pidigi see olema), et pastor oleks abielus naisega, kes ei olegi kristlane, meie vendluses kutsutakse pastoriprouasid ka koguduse-emadeks ja alles vana-aastaõhtul oli jutuks, kui palju pastorite naised tegelikult ära teevad. Või kas Adam ja Ulrika üldse abielus olid, ei pannud tähele. Segadusse ajas ka, et Adam nimetas ennast preestriks, aga preestrid on minu teadmist mööda ortodoksi või katoliku kirikus... Ei paistnud välja, et vaimulikul oleks mingit sidet kogudusega või tegelikult erilist sidet Jumalaga. Armas C. kinnitas mu kahtlusi, et Rootsi riigikirikus võibki vaimulik olla pigem talitusi läbiviv ametnik (nagu Adam tundub olevat) ja usult leige. Päris pastorid tunnevad oma kogudust ja noortejuhte läbi ja lõhki ja on vajadusel valmis kell kolm öösel minema hinge hoidma, olen mina aru saanud. Samuti oli Stella kasvatamises nii palju valesid asju, et kogu jama tundus olevat ette programmeeritud. Mind vihastab kohutavalt, et kõik Rootsi autorite kirjutatud raamatute teismelised tarbivad kohustuslikus korras alkoholi ja narkootikume, otsivad juhusuhteid ja lohisevad kuidagi koolist läbi... kui pole just tegu Astrid Lindgreni raamatutega. Ebasümpaatne teos oli.

Triin Pehk "Minu Sydney". See on see, mida ma "Minu-"raamatult ootan. Paiga ja inimeste tutvustus, parajal määral autori rahumeelset kogemust ja reisisoovitused. Ei ole kahtlase väärtusega armulugusid ega kohaliku elu naeruvääristamist. Muidugi, autor kolib Sydneysse ka kaalutletult ja plaaniga seal kõvasti tööd teha, mitte ainult seiklushimu või ebamäärase armumise pärast. Linnaosaturism on ideena hästi vahva. Meeldis, et raamat keskendus tõesti ühele linnale. Paluks selliseid raamatuid veel.

3 comments:

  1. Ma ei ole raamatut lugenud, seega ei tea täpselt mida sa silmas pead, aga kas asi võib olla tõlkes? Meil on ju esimene korrus teie mõistes teine korrus ja esimene ground floor.

    Samas iga majaomanik saab ise otsustada kuidas ta toad majas paigutatud on ja soovikorral ka maja seest ümber ehitada :)

    ReplyDelete
  2. Nojah, viga ongi tõlkes. Saksa keelest on eesti keelde tõlgitud, et esimesel korrusel oli viis magamistuba... enamasti on magamistoad eesti mõistes ju teisel korrusel. Sellised asjad tõlgitakse mitte sõna-sõnalt, vaid tõlke sihtkeelt arvestades.

    ReplyDelete
  3. Oi, kus ma olen nende korrustega kinnisvaralepinguid tõlkides maadelnud. Itaalia mägistes külades-linnades on sellega veel keerulisem, sest korrus, mis on maja esiküljel meie mõistes teine korrus, võib maja tagaküljel hoopis keldrikorrus olla - millest tuleb väga põnevat korrusenomenklatuuri.

    ReplyDelete