Oijah. Kesktalvine koolivaheaeg on selline imelik ja harjumatu nähtus. Ei oskagi temaga suurt midagi mõistlikku peale hakata.
Ühel päeval käisin põhjalikult poes. Ühest poest ostsin sallikarpe (ja ma olen nii lõpmata rõõmus, et ma neid sain!), teisest, vabandage, veidi pesu, kolmandast raamatuid ja neljandast Mehe heakskiidul kapikese. Kui üks väike inetu, aga täispuidust, kahtlast kirsivärvi (ütles Lillebror) kapp maksab Samaaria poes ainult 12 eurot ja on täpselt õige suurusega ja peaaegu täpselt vannitoa korstnajala värvi... siis tuleb ta räa osta. Pealegi olen ma sinna akna alla sobivat kappi ostinud juba vist neli kuud. Nüüd on kõik tagavaraseebid ja -šampoonid ja muu taoline hiirekindlas kapis ja mina väga rahul. Hea poepäev oli.
Lillebroril oli külas Sõber. Sellega seoses ei toimunud suurt midagi erakordset.
Mehed koristasid ja lammutasid ja koristasid ja lammutasid. Kohutav, kui palju kola saab koguneda kolikambritesse. Vähemalt on lootus, et ükspäev tellitud ehitusmaterjalid saab nüüd kõik tuppa ära ladustada. Kuidas neid seal toas edasi liigutada, on eraldi küsimus.
Aias sulas lumi ära nii palju, et tõsisema otsimise järel leidsin kobariku vapraid lumikellukeseninasid. Lisaks lumikellukestele leidsime ka suuremas koguses kitsepabulaid.
Käsitöötöö asjus olen kudunud hulgaliselt villavaibakesi, aga keegi peab nad ära ka viimistlema... Käärisin neile uue kanga ja see on juba üleval, kitsas kangas edeneb ruttu. Täna tõime ühe tuttava tuttava või sõbra sõbra juurest autotäie keras ja lõikamata kaltsuvaibamaterjali, oeh... Aga tarbeks läheb ja mis tast ära visata, kui vanaema enam ei ole, kes tarvitada kavatses... Kuigi, nagu ma ka materjalikotte liigutades ütlesin, pole aimugi, mis mu mehed peaksid minu kera- ja materjalivarudega peale hakkama, kui minuga järsku midagi juhtuks...
Veel tuli tellimus, mille tõttu tellisin nii lõnga kui üksiti ühe lõpmata ilusa raamatu. Ja nüüd on kibekiire tellimusega valmis saada, et saaks alustada mõnd päris uut sallikirja. Mulle meeldivad Siiri Reimanni sallikirjad vist üldse kõige rohkem, sest nad on väikesed ja natuke vanaaegse olemisega. Kolmnurkrätte ei kavatse ma endiselt üldse kududa, aga kirjad sobivad ka tavaliselt sallile.
Kassid käivad viie minuti kaupa õues kontrollimas, kas ilm on juba korda tehtud - ei ole veel, on endiselt porine ja külm. Millie saabus just õuest ja teatas: "Kurr!" Kurri põhjus lamas tuulekoja peal, saba sirgu, ja oli täitsa professionaalselt püütud ja tapetud. Hiiri ilmselt endiselt jätkub, et saaks edaspidigi kurr öelda.
Uuest nädalast lubatakse veel sooja ilma - tore! -, distantsõpet ja piiranguid. Eks me elame selle üle ja palmipuudepüha, seekord kuu lõpus, tuleb sõltumata sellest, kui palju inimesi kirikus on. Just tuli kiri poiste treenerilt, kes avaldas lootust poolest märtsist juba õuetrennidega alustada. Kuidas me seda siis distantsõppega kombineerime, on esialgu teadmata, aga eks seda näeb. Üks päev korraga.
Ei igavest' või kesta...
No comments:
Post a Comment