Wednesday, March 17, 2021

Juhuslikke mõtteid

 Ma siin ikka mõtlen ja kirjutan omaette haridusest ja kodumajandamisest ja... aga enne avaldamist tundub tavaliselt, et ääääh, pole piisavalt selgelt väljendatud... või hm, äkki see tekitab kelleski vaidlushimu? No ja siis ma jätan avaldamata. Ehk lühidalt, ühest ja teisest asjast...

Kõigepealt üks haridusega seotud asi, mida ma juba paar aastat mõtlen, aga eile tuli meelde, kui üks vanem kolleeg ohkas, et kõik need kevadised ekskursioonid ja asjad, mis koroona tõttu juba kaks aastat ära jäävad, lapsed ei tea maaelust midagi ega... Kolleegil on põhimõtteliselt õigus, k-olukord tekitab eriti suuri erinevusi laste silmaringis ja see omakorda mõjutab teadmiste omendamist ja... Aga. Kui see jama kord lõpeb, siis võiks riik luua olukorra, kus igale lapsele (kui tal ei ole mingit eriti erilist-haruldast takistavat erivajadust) oleks ette nähtud ja kohustuslik osaleda üks kord kooliastme jooksul professionaalsete esitajate poolt ette kantud kultuurisündmuses kultuurisündmuse jaoks ettenähtud kohas (teater-kontsert päris teatrimajas, kohviku ja garderoobiga) ja üks kord käia korralikul harival-huvitaval õppereisil kodukohast täiesti erinevas paigas sõltumata lapse elukohast ja pere sissetulekust, tähendab, riik tagaks igale lapsele ürituse täieliku kinnimaksmise, transport ja piletid ja söök ja puha. Et Võrumaa lapsed saaksid Tallinnasse või Tartusse, Pärnu omad käiksid kaevandusmuuseumis ja Lasnamäe lapsed, ütleme, Viljandimaal. Praegu on nii, et os õpetajaid ei lähe lastega üldse koduvallast kaugemale, aga osa lapsevanemaid lihtsalt ei saa endale teatripileteid lubada. Mitte et harrastusteatrid, kes koolides käivad, ei oleks heal tasemel, aga kogemuse ja elamusena on päris teater midagi hoopis muud kui trügimine koolisaalis. 

***

Alates sellest nädalast on ka tõepoolest tunda, et meil on kodus Põhikooli Lõpetaja. Videotunde sajab nagu... nagu väga tihedasti, pluss sekka mõni kontakttund, sest konsultatsioonid. Ka nooremate laste videotunnilogistika on muutunud tihedaks. Õnneks on meie õpetajad mõistlikud ja üldiselt kaameraid ei nõua, sest vabandage, kodu privaatsus võiks olla ikka veel inimõigus. Põhimõtteliselt ongi meie kodus kaamerate kasutamine keelatud. Pealegi ei ole vist seaduslik kohustada peresid koju kaameraid hankima ega inimesi nutitelefone ostma? Tean, et mõned koolid seda teevad, aga kui meil peaks keegi hakkama nõudma kaameratega tundides olemist, siis ma protesteerin valjusti ja kaua. Tutvuse poolest. 

***

Kassidel on kevad, märtsikoosolekud on taas planeeritud meie aeda. Meie steriliseeritud daamid vaatavad-kuulavad kolleegide vauglemist mõõduka huviga, titt Freya ei saa veel midagi aru. Kevadest sõltumatult aetakse köögilaual olevat roosidega vaasi regulaarselt öösiti ümber, sest lillevesi on ahvatlevam kui ükskõik muu vesi majas. Peaks vist hakkama vaasi alla ööseks kandikut panema, siis jääb vähemalt laudlina kuivaks.

***

Kodumajandamisega on kehvasti. Poenimekirjade tegemine õnnestub osaliselt, menüü on ebamäärane ja koristamine, oeh... Vähemalt olen alustanud aiatöödega, Vaimustavalt soojade ilmade puhul saagisin pühapäeval okstest lagedaks ühe eriti jubeda õunapuu ja esmaspäeva õhtul terve suure seltskonna viirpuid (okkad!) . Mees läheb millalgi kuiva ilma ajal mootorsaega ja teeb tüvedega bzzzzzzt. Loodan sel aastal osta ja istutada ja elus hoida nii aprikoosi, ühe kirsi ja ühe ploomi. Ja kes aiandusest midagi teab, palun soovitage mulle punaste õitega kauaõitsejaid põõsaid, kui neid olemas on. Valgete õitega põõsaid meil põhimõtteliselt on ja kollased õied ei meeldi mulle üldse, kui nad just nartsissi küljes ei ole. 

*** 

Käsitöötööga on nii, et villavaibakeste kudumine läheb muudkui edasi. Hetkel on käsil vist kolmas kangas ja karta on, et kangaid tuleb numbri järgi veel. No aga siis ühel päeval on sellega ühel pool... seegi on hea. Ükskord korjan ma nad kuhja ja teen pilti, siis näitan teile ka. 

Et ma ajasin segi kuupäevad ja jäin Linna kevadlaadale registreerumisega lootusetult hiljaks, on muidugi omaette asi, aga k-korralduste järgi on see laat niiehknii väga valedes kohtades, kuhu inimesed vaadata ei oska, ja praegusi k-numbreid vaadates võidakse üldse ära jätta, sest linnaviletsus on meil ju tuntud paanikapesa. Ega me sellest nälga ei jää. Küll aga oleme registreerunud Tikupoisi laadale ja Tünnilaadale. Eks näeb, kas need toimuvad. 

***

Mehe viimase aja kinnismõte on vahetada remonditavates ruumides ära aknad. Praegu oleks tõesti parim hetk seda teha, palkseinad saab paljaks ja puha, aga. Loomulikult puitraamid ja võimalust mööda originaali kujundusega... aga mis mõttes tehakse tänapäeval aknaid, mis käivad lahti sissepoole? Vanade puumajade aknad peavad käima väljapoole, kuidas muidu saaks kardinad akendest välja lehvida ja üldse... Tuulutusasendit meie Maja akendel ei tohi üldse mitte kunagi tekkida, see on ju elementaarne, sest kassid. Nii et me nüüd vaidleme Mehega eelarve ja esteetika üle. Kui keegi teab siinkandis mõnd mõistlikku aknategijat, siis ma olen üks suur kõrv. 

Minu prioriteet samades ruumides on muidugi Ahi. Mees loodab küll Kredexi või misasja maaperede programmi peale, aga ma kardan, et isegi sealse positiivse otsuse korral ei jõuaks enam augusti keskpaigaks Ahju valmis ja mis siis saab? Legolas peab ju Jubileumiks oma tuppa saama. Loomulikult pottahi või midagi muud ilusat. Ja loomulikult peaks nii pottsepp kui aknapaigaldajad olema suitsu-, alkoholi- ja ropendamisvabad. (lisandid pange kõrvale, mitte peale!) 

***

Ma lähen nüüd koon mõned villavaibakesed. Ega see materjal iseenesest otsa ei saa. 

14 comments:

  1. Ebaküdooniad on punased, (vähemalt mõned neist) ja õitsevad rikkalikult ;-)

    ReplyDelete
  2. Ma ei tea, kuidas seal koolis praegu on, aga ajal, mil mu laps käis, oli 12 aasta jooksul Pariis ( vist oli 3. klass + 10kl), London millalgi põhikooli lõpus), Peterburi reis( oli vist gümnaasiumi alguses, enam ei mäleta) ja sh muuseumid, kohalik teater jm oluline. Ning igal aastal käidi Estonias vähemalt kord jõulude ajal (Pähklipureja :)) + muud korrad ja jõulude ajal oli kooli kontsert kirikus. Ning igal veerandil olid kultuuriloo testid (jube rasked, minu meelest :)). Nagu Sa tead, pole ma religioosne inimene, aga mul on siiralt hea meel, et mu laps sai nii laiapõhjalise hariduse sh teab peast kogu religiooniajalugu.

    reisid olid vabatahtlikud ning raha korjati aasta jooksul osade kaupa. Need, kel puudusid majanduslikud võimalused, neid toetas hoolekogu. Õpetajate reisiraha maksid samuti lapsevanemad+ hoolekogu kinni.

    ReplyDelete
  3. No vat, Tallinna kool ja ilmselt paremat sorti. Aga Uugametsa kool, kus enamik peresid elab toimetulekutoetusest? Seal ei toeta hoolekogu ka mitte.

    ReplyDelete
  4. Meil Pärnumaa maagümnaasiumis oli nii, et igal aastal käidi vaatamas kas ooperit, operetti või balletti (et siis kolme gümnaasiumiaastaga saaks kõik zanrid nähtud) ning lisaks oli õppeaasta jooksul üks teatriskäik. Ja sellest tuli kirjutada kokkuvõte, arvestuslik, Ja kes ühiskülastusele ei läinud, pidi siis iseseisvalt teatrisse minema ja nähtust kokkuvõtte kirjutama. Ja kuna kambaga koos oli ikka segasem siis kraapisid ka kehvemate perede lapsed raha kokku ja käisid ära.

    ReplyDelete
  5. Roosakas-punaste õitega enelaid peaks ka olema vist?

    ReplyDelete
  6. Videotundide kohta - meil on (lõpuks) nõue, et laps peab osalema tunnis hääle ja videoga, ja ma saan sellest väga hästi aru. Aga tänapäevased programmid võimaldavad endale sättida arvuti loodud tausta või tegeliku tausta lihtsalt ära udustada (kui vaja, võin S käest küsida, kuidas see käib; ilmselt oleneb ka videotunniks kasutatavast programmist).

    (Riigi või kogukonna) finantseeritavate ühiskülastustega olen ka nõus. Kui see jama nüüd läbi saaks, eks ole.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Mees oskab neid programme ka leida. Minu jaoks on küsimus põhimõttes. Homme osalevad Legolas ja Nimekaim, kes mõneks päevaks meile kolib, inglise keeles telefonikaameraga, aga see on ülisuur erandolukord ja nad teevad seda spetsiaalselt valitud lageda seina ääres. Eilses õppenõukogus märkis direktor ka ära, et tegelikult ei ole õige nõuda kaamerat ja vaikset ruumi, kui pere näiteks kolme lapsega kahetoalises korteris elab vms, meil on niisuguseid ka.

      Delete
  7. Mu laste koolides on ka video nõu ja sain aru, et see tuleb sellest, et teatud klassides on lapsed, kes logivad end sisse, videot, häält sisse ie lülita ja siis jalutavad ise lihtsalt minema ja teevad muud. Et siis olla võrdne kõikide klasside vastu, kus on probleemid ja kus pole, on kõik tundides videoga. Privaatsuse jaoks aitab jah udustamine või mõnedes suhtlusvõrgustikes teise tausta panemine.Õpetaja seisukohast on muidugi vist ka toredam, kui näed neid , kellele räägid :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mjh. Ma saan video ja heli nõudest ka igati aru. Meie tabasime ühe lapse täna muusikatunnist - video oli väljas, mikker oli väljas ja õpetaja oli pisikese ruuduna kusagil kõval, ekraanil jooksis hoopis Roosa pantri multikas... Ja seda tegi laps, kelle vanemad on kodukontoris ning saavad igal hetkel kontrollida, mida distantsõppurid teevad... mis siis veel neist rääkida, kes omapäi peavad toimetama...

      Delete
    2. Meil pole sellist probleemi kuulda olnud, küll aga vastupidi - et kaameraga kõnnitakse ringi ja näidatakse, kuidas väike õüde küpsist sööb või midagi muud, mis üldse tunnitegevusse ei puutu.
      Ja meil toimub praegu teist korda sel nädalal olukord, kus õpilane istub tunnis pidžaamas, tekk ümber ja kass süles, sest tund toimub koduvanavallatul kellaajal ja riidessepanemiseks polnud lihtsalt aega, hea, et voodist välja sai. Aga ega need netitunnid ikka mingi õige asi ei ole, poisid puhivad, et ise või isaga on palju parem õppida... Kõigil paraku ei ole kodus diplomeeritud pedagoogi käepärast ja koduse pedaoogi olemasolu tõttu tundidest vabastust küsida oleks ka narrim kui narr.

      Delete
  8. Veigelal on roosakaspunased õied ja väga ilusad on punaste õitega viirpuusordid.
    Meie laste koolides ikka ka käidi nii teatris kui Eesti linnades. Lõpuklassis M käis nädal aega Kreekas ja selleks hakati raha koguma juba aasta alguses. Londonis, Stockholmis ja Helsingis käidi ka. Pisikeses maakoolis.. oleneb, aga võib keeruline olla tõesti.

    ReplyDelete
  9. Ebaküdooniaid ja enelad meenusid millega, aga otseselt punased pole nad kumbki - esimene pigem oranž ja teine roosa?
    Õpsina nõustun ma Catharina ka Efkaga (Tsau, Efka - üle pikkade aastate :)! ) Mind ei huvita taust ega kodu, aga mind väga huvitab, kas õpilane on minu tunnis kohal ja kas ta töötab ka kaasa. Sest esineb ilma pildita õpilasi, kes lähevad "korraks" kööki, söövad tunni ajal, mängivad arvutimänge, guugeldavad vastuseid. Ja samal ajal väidavad, et nende internet ei vea pilti välja.
    Ja paraku on minu peres see viimane ka sageli tõsi! Enda lastega oleme 5kesi korraga videotundides ja seda 2 ruuteriga, aga ikkagi on jamad. Õpetajana aktsepteerin alati, kui õpilasel päriselt internetimaht ei võimalda pilti. Aga enamasti see õpilane on tunnis olemas ja aktiivne. Pillitunnid on ilma pildita ka keeruline! Kuigi ühel mu õpilastest pole ka kaamerat ja saame hakkama, sest ta on väga tubli ise.

    ReplyDelete
  10. Akende kohta tahtsin seda öelda, et kindlasti saab tänapäeval teha täpselt selliseid, nagu tellija soovib! Kindlasti on kallis, eriti eritellimused. Aga meil on pooled aknad täiesti kassiskõbralikult alt tuulutusasendisse avanevad ja ülespoole avatavad puitaknad (pole küll Eesti toode). Teine pool akendest on tehtud Rakvere külje all, AruAken oli vanasti nimi ja sealsest valikust jäi mulje, et kõik on võimalik, mida suudad välja mõelda. Tellisime neilt, käisime ise järel ja panime ise ette - nii sai soodsam.

    Teatri-ja kultiuriküsimuses, Silma ringi arendamises olen väga nõus! Maakool saab teatrisse siis, kui a) kirjutab projekti ja keegi seda rahastab B) klassijuhataja on aktiivne ja kogub vanematelt raha. Mulle sobivad mõlemad variandid. Ise unistan samuti keele reisidest alates Vene talust Pärnu maal ja lõpetades Peterburiga. Loodan esimesel võimalusel õpilastega reisida :).

    ReplyDelete