Raamatuid

 Ma siin ikka loen ka, jah. Kuigi ilmselt viin viimase Raamatukogsut saadud portsu kontaktivabalt tagasi ja vähemalt märtsi lõpuni midagi uut ei laenuta. :( Noh, nii natuke panust kontaktide vähendamiseks saab ju anda, eriti kuna ei ole ju võimalik kontrollida, kes veel koos minuga samas laenutussaalis on. Selles mõttes on külaskäimine isegi ohutum, et saab vähemalt kindel olla, kellega kokku puutud, raamatukogsu on küll kindel, et kenad inimesed, aga on nad Saarest või Soomest, keegi ei tea. 

Niisiis.

Jessie Burton "Muusa" - taas üks lugu, mida räägitakse kahes erinevas ajas. Mulle hästi meeldis. Esiteks, see on vist esimene Hispaanias toimuv raamat, mida ma pika aja jooksul olen lugeda suutnud, millegipärast kogu see flamencoteema ja muu taoline, mis tundub olevat Hispaania-romaanide põhiteema, üldse ei kõneta... Teiseks, ega me ju igapäevaselt ei mõtle sellele, kuidas tulid tänapäeva sallivuse kantsis (noh, nii räägitakse) Londonis 20. sajandi keskel toime impeeriumi kaugematest osadest pärit inimesed. See raamat räägib mõlemast teemast ilusasti ja mitte pealetükkivalt.

Heljo Mänd "Männid ja käbid" - hästi lihtsad lood kirjaniku lastest. Sobiks päris hästi aabitsajuttudeks, kuigi ma kardan, et vaimustavad pigem emasid kui lapsi. 

Beth O'Leary "Korterikaaslane". Kui üks korteris elavatest inimestest käib pidevalt tööl öösiti ja teine päeviti, üks on noor mees ja teine noor naine ja nad ei ole kunagi kohtunud - siis saab ju absoluutselt kõik viltu, lõbusasti ja ilusasti minna, eks ole? 

Kelly Harms "Raamatukoguhoidja Amy Byleri tagastamistähtaja ületanud elu" - kuigi pealkiri on paljutõotav, on sisu kohati häiriv. Kui olla lugeja, kes peab "lahedate sõprade" poolt korraldatud ja otsustatud stiilimuutusi räigeks ahistamiseks. Mind segas ka tõsiselt, et peategelasel tundus olevat ainult kaks sõpra ja kumbki neist ei olnud ema. Ja taevapärast, kui 15-aastased tütred tõepoolest räägivad emadele (või mõtlevad, et emadele võib rääkida), kuidas nad oma kallimatega amelevad... siis olen ma väga tänulik, et mul on pojad.

Michael Robotham "Ema saladus" - kaks naist, mõlemad lapseootel. Mõlemal on saladus. See raamat on kirjutatud palju paremini kui alguses tundub. Tõsi, lugu on lõppkokkuvõttes kole, aga saladused on tihtipeale pigem halvad asjad.

Arnold Õun "Metsõun". Paljutõotavalt paks teos (ülearu) kena noore mehe vangilaagrist põgenemisest ja enda varjamisest terve hulga eelistatavalt tumedapäiste daamide abiga. Mõni lugu või armuseiklus oleks võinud kirjeldamata jääda, aga iseenesest päris hariv jutustus metsavend olemisest ja enda varjamisest nõukogude ajal. Arnold Õun sai sellega hämmastavalt edukalt hakkama ka. Huvitav, mis ta nooremast õest ja vennast sai?

Barbi Pilvre "Minu Vormsi". Pean tunnistama, et Vormsi saar on minu jaoks täiesti tundmatu paik. Pole käinud, pole ka palju lugenud. Barbi Pilvre stiil tundub küll natuke või natuke palju konarlik - ikkagi ajakirjanik, mitte kirjanik -, aga Vormsi ja saareelu kohta saab päris palju teada. Eks need üsna väikesed kogukonnad ongi sellised... omamoodi. Ja muidugi on Barbi Pilvre äärmiselt mõistlik inimene, ainult väga arukas inimene saab osta suvemaja kasside heaolu silmas pidades. 

Stephen King "Isemoodi aastaajad" - ma olen seda raamatut kindlasti varem lugenud, arvatavasti inglise keeles. Üsna võigas, aga ega Kingilt midagi muud oodata ei olegi. Neljast loost meeldis mulle isiklikult kõige rohkem "Laip". Varateismeliste poiste maailm võib mõnikord olla tõesti selline, millest täiskasvanud midagi ei tea ega teada saa. 

Jon Katz "Simoni päästmine". Minu isiklikud eeslikogemused piirduvad paari eemalt nähtud eksemplariga päriselus, Iiahi ja Gerald Durrelli eeslivarsaga raamatutes. Piibli eeslid on rohkem nagu transpordivahendid või nii, igatahes pole ma mitte kunagi kuulnud või lugenud, et keegi süüviks eeslite isiksusse ja olemusse, kuigi küllap on iga loomaliik eriline ja huvitav. "Simoni päästmine" on vaieldamatult hariv lugemine. Sümpaatsel moel räägib autor ka loomakaitse ja -abi dilemmadest. Kustmaalt on tegu abistamisega, kustmaalt loomuliku elu võimaldamisega ja millal on kõige parem abi looma viimsele teele saatmine? See teos on momendil Apollos* kahe euroga müügil (muide, mis juhtub raamatutega, mis isegi üliodava hinnaga müümata jäävad?), minge ostke teie ka.

_____________
*Apollo raamatupoodi sattusin sellepärast, et Lillebrori soovitud sünnipäevakingiraamatut "Rahva raamatus" ei olnud. No ja ülisoodsa hinnaga ju võib, muidu ei ole Apollo kahjuks endiselt mu esimene valik.