Viimasel ajal on emadepäeva heaks traditsiooniks, et ema ei pea süüa tegema. Siinmajas elavatele emadele sobib hästi. Muid emalikke tegevusi nagu pesuriputamine, rohimine, kommikoti sõlme avamine või sokinõelumine võib ikka teha. Või pojakesele riiete ostmine, nagu söögitellimuse ootamise vahele juhtus. Väga emalik, igal juhul.
Palju olulisem kui emadepäev oli võimalus taas kirikusse minna. Küll oli armas, nagu eelmiselgi aastal. Järgmisel korral* võiks valitsus oma kirikukeelu näiteks oktoobrikuusse paigutada, oleks nagu vaheldust või nii. Tüütuks läheb korduvalt märtsis-aprillis korontiinis istuda!
Enne kiriku ja emadepäeva kohalejõudmist oli nädal tegelikult kaunikesti niru. Tõsi, õueilm oli küll huvitavalt ennustamatu ja ühel õhtul pakuti vaatamiseks kõige säravamate värvidega vikerkaart üleüldse... aga õueilma tõttu jäid ära mitmed kudutöö- ja aiatöövõimalused, mida ma olin lootnud. See tegi pahuraks.
Vähemalt saavutasid Mees ja Legolas ligipääsu Legolase tulevase toa põrandale. Selgus, et seal on 25 cm laiused lauad juba kord üles võetud ja ilmselt mitte kuigi leebelt... karta on, et ka sinna tuleb peale klõpsparkett.
Lubatud Laada kohta öeldi, et ärgu me parem tulgu, aga ausõna, sellise ilmaga poleks ka riskinud välja minna. Eestlane saab ikka maikuus ahju kütta ja seda me ka hoolega tegime.
Isemoodi inimestest kuulsin üht-teist Gilderoy Nobby Ron Umbridge'i** kohta. On üks selline... passi järgi mees, sügavalt endassearmunud, ülimalt üleolev, kohati mesiselt sadistlik, vajaks tegelikult inimeseks-olemise tõendit... no ja see Ron seal nimes viitab ka millelegi. Fuhh. Kui ma koguksin kummalisi ja uskumatuid inimtüüpe, siis tema saaks aukoha. Õnneks ma kogun ainult kaisulambaid, need ei tekita ärevaid emotsioone ega põhjusta murelikult unetuid öid.
Kaubanduslikest kogemustest - sel nädalal läks hädavajalike ostudega kuidagi kiiresti. (ei järgne reklaam, lihtsalt kogemus) Lillebrori kingad saime taas (ma arvan, et viimast korda) Prismast mõne minutiga, Jõugu Juhi kingad Tasku CCC-st ka mõne minutiga ja Legolase jope H&M-ist ainult kahe proovimisega. Uskumatu. Muidugi, ees on JJ-le ülikonna hankimine ja teadmata arv suvepüksipaare, mille käigus me jõuame kõik poeskäimisest väga põhjalikult ära tüdineda.
Veel olen sel nädalal käinud kahes raamatupoes ja korra ka Raamatukogus... kuidagi harjumatu on see asi. Küllap saab jälle heaks harjumuseks.
___________
*ma olen praeguseks piirangute suhtes sama optimistlik nagu Tsuburka talu peremees ükskord haiguste suhtes, mida ma väitsin endal mitte olevat: "Küll nad tulevad!"
**midagi "Harry Potterist" ja midagi Terry Pratchetti Anhk-Morporki linnast. Nimed on iseloomustavad.
No comments:
Post a Comment