või kuidas see Malin seal Soolavaresel kirjutaski. Erinevalt Malinist ei ole mina blond, üheksateistkümneaastane ega ligitõmbava välimusega (ma loodan!), aga pean sellegipoolest tegelema ühe mõnevõrra hajameelse mehe, kahe õu-võu pubeka ja ühe loodusest vaimustunud väikepoisiga (pääsesime täna napilt koertenäitusele minekust...).
Igatahes, jah, õunapuud õitsevad ja sirelid ka. Ja maasikad, nii aedmaasikad ontlikult peenras kui mets- ja kuumaasikad seal, kus neile meeldib. Nemad ei ole lasknud ennast segada asjaolust, et pool nädalat sada enam-vähem kogu aeg vihma. Vihmasaju tagajärjel muutus meie maapind ebatavaliselt pehmeks, nii et Jõugu Juht tuli ükspäev oma kunst-põllusõidult uskumatult porise autoga ja vedas järgmisel päeval üsna häbelikult autojäljekujulistesse mülgastesse oksamultši, et sealt natukenegi kuiva jalaga rehviga läbi pääseks.
Esmaspäeval käis JJ täiesti porivabalt, aga pealaest jalatallani pidulikus mundris tutiaktusel. Piltide järgi otsustades oli ta kohalviibijatest kõige šikim noormees, aga minu arvamus on muidugi mõnevõrra kallutatud.
Veel tegi JJ eesti keele eksamit. Inimese kohta, kes on grammatikale alati lähenenud loominguliselt ja komade eksistentsi enamasti ignoreerinud, oli tulemus täiesti tore. Kirjanditeema oli küll õel ("Miks õppida eesti keelt?"), aga ka selle eest jagus talle kohe päris palju punkte.
Legolas sai reede õhtul harvaesineva puberteedihoo. Saunaõhtu Gäng olevat küsinud, kus ta on ja miks ta ei ole juuniorites, ma ei tea, mida Lillebror vastas.
Lillebror, nojah, käis juuniorites (kiriku teismelistetund) ja osales sealtkaudu ka Kirikute Ööl. Veel lõpetas Lillebror ametlikult pühapäevakooli.
Mees... tegi seda ja teist. Laupäeval ajas ta muruniiduki alla meie aia ainsa roosipõõsa. Minu meeleolu ei olnud selle järel just kuigi roosiline, kuna roosid on umbes ainsad lilled, mida ma endale aeda tahan. Tegelikult peakski meie aia suurust arvestades olema meil vähemalt kolmekohaline arv roosipõõsaid. Tegime sellega täna Juhani puukoolis algust, pean nüüd leidma sobiva koha neljale roosile.
Lisaks roosiaiandusele olen istutanud 48 tomatit räimes, rookinud laupäeval suure pahameelega (roosi pärast) ära vaarikaplatsi ja tapnud lugematul hulgal tigusid. Ühel varahommikul nägin unes võimalusi, kuidas kaotada kübar. Võimalusi demonsteerinud daamil kadus kübar metsa vahel, autoga sõites ja valgusfoori all tee ületamist oodates. Viimasel juhul sirutas ta ahastavalt käsi kübarale järgi ja kuna tegevus toimus Venemaal, astus talle kohe ligi keegi meesterahvas, moodustades vägagi tõetruult skulptuuri "Tööline ja kolhoositar" või mis selle nimi oligi. Ärkasin omaenda itsitamise peale. Natuke naermist kulub alati ära, isegi unes... eriti kuna ilmsi on tarvis tegeleda Vanaema-nimelise probleemiga ja see on nüüd küll kõike muud kui lõbus.
Aga nüüd, vabandage, roosid.
No comments:
Post a Comment