Wednesday, June 9, 2021

Esimene kord

Eilse päeva PLN oli järgmine: Mees annab oma varahommikuse matemaatikatunni ära ja sõidab kesklinna Põhitöökohta. Mina sõidan kaasa, et auto tagasi "oma" koolimaja juurde tuua. Teen natuke tööd ja enne keskpäeva võtan tunnist Lillebrori, kellel on südamearsti aeg. Pärast arstilkäiku tuleme koolimajja tagasi ja jätkub tavapärane koolipäev/tööpäev. Null problemo. 

Märgin siinkohal ära, et Lillebrori südamega on kõik nii korras, nagu tema diagnoosiga olla saab, kahiseb edasi ja ülepingutamine pole soovitatav, aga mingit lõikust ega ravimeid lähitulevikus tarvis ei ole, tuleval aastal vaadatakse jälle. 

Tegelikkus kujunes nii. 

Esimese tunni lõpus lõpetasin arutelu HEVKOga ja kohtasin koridori peal Meest, kes ütles, et Vanaema (ehk siis minu ema) olevat helistanud. "Su isal oli mingi paanika pangaga ja ta korraldab jälle..." Nojah, ma enda telefoni jätsin kabinetti laua peale, me oleme HEVKOga kõrvaltubades, aga kesse seda õrna tilinat läbi seina kuulma pidi. Täitsa minu enda viga. 

Helistasin. "Reedakene, isa tellis endale takso ja läks panka, ta mulle ei öelnud, mis tal tarvis teha on... See taksojuht oli küll nii ülbe, ütles, et tema ei hakka seal panga juures kedagi ootama..."

Pank pole kell üheksa hommikul tõenäoliselt lahtigi. Mu isa, siinblogis peamiselt tuntud kui Vanaisa, on kivikurt, väga põikpäine ja tal esineb ettearvamatuid tasakaaluhäireid. Pealegi on täiesti olemas võimalus, et ta eksib kesklinnas ära, sest iial ei või teada, mis aastast pärit linnaplaani tema aju õigena ette söödab...

No me pidime niiehknii autoga kesklinna minema. Sõitsime ekstra mööda panga eest ja igaks juhuks ka bussipeatustest, otsides halli pintsaku, soni ja karguga vanameest (ikkagi 88-aastane). Või kiirabi. Või maaslamava vanainimese ümber kogunevaid möödakäijaid. Või politseid, sest Vanaisa võib ootamatult ja valjusti vihastuda ja paista piisavalt hullumeelne, et teda tuleb korrale kutsuda. Ei midagi. 

Otsustasime just, et Mees läheb tööle ja mina sõidan uuesti panga juurde tagasi, kui helistas Vanaema. "Isa tahtis lihtsalt taksoga sõita... Pank tehakse alles tunni aja pärast lahti." 

Jumal tänatud, seekord läks õnneks. Pangatöötajatel ka vedas.

Õhtul, pärast pikaleveninud õppenõukogu saime lõpuks selgust - paanika ja kohelahendamise vajaduse oli põhjustanud panga ähvardus, et pangakaardi kehtivus on lõppemas. Vanaisa tegi sellest järelduse, et pank püüab tema raha ära võtta ja pensionimaksmist ära keelata (või midagi taolist) ja kiirustas õiglust jalule seadma. Kui Mees oli talle selgeks teinud, et pole hullu midagi, asus Vanaisa ikkagi pintsakut selga ajama, et mindagu siis otsekohe panka... kell oli kolmveerand kuus. Nii Vanaisa kui Vanaema olid väga jahmunud, et pank ei olegi hilisõhtuni lahti. 

Õnneks, õnneks on Vanaisa juba mitu aastat tagasi Mehele teinud volituse teha väiksemaid pangatoiminguid. Eks sellegi korraldamine oli olnud paras karjumismaraton, sest ükski täie mõistusega ametnik ei oska rääkida nii valjusti, et Vanaisa kuuleks*, aga Mees suutis ametnikule vähemalt selgeks teha, et Vanaisa ametlik teovõime ja tegelik taipamisvalmidus on natuke erinevad asjad. 

Ja Jumal tänatud, et taksojuht Vanaisa ikkagi koju tagasi tõi. Tubli mees. 

Kardetavasti on see alles algus.

___________
*ta siin paari nädala eest ei kuulnud pea kohal huilgavat suitsuandurit, nii et...

2 comments:

  1. Ja lisaks veel, et vähemasti Swedis teenindatakse hetkel üldse ainult eelneva broneeringu, mitte juhuslikul kellaajal juhusliku sisseastumise alusel. Jõudu ja rahu Sulle!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Swedi ta tahtiski. Jumal tänatud, et pank kinni oli, muidu oleks kindlasti palju pahandust tulnud.

      Jõudu ja rahu Sulle ka!

      Delete