Sunday, June 27, 2021

Jaaninädalal

Kõigepealt tuli koju Jõugu Juht. Siis kolisid välja Legolas ja Laenulaps. Siis jäi ka Lillebror jaaniõhtule kauemaks... ja siis kolis koos Lillebrori ja Legolasega sisse Jaanipäevatalulaps. Viimane sai ka täna hommikul kirikus üle antud. Me nüüd toibume natuke aega. 

Tõenäoliselt tutvusin ma koolivaheaegadel sissekolivate sõprade ideega Agatha Christie' Paddingtoni-raamatu abil. Idee meeldis väga! Ainult et... seal (ja umbes pooles miljonis muus raamatus) on tegu Inglise era-internaatikoolide vaheaegadega, pärast vaheaega antakse nii omad kui laenatud lapsed tagasi kooli... ja korralike mõisahoonetega, kus igal lapsel on oma magamistuba pluss vanematel magamistuba, kabinet, pesukorralduskamber ja muud taolised ruumid, ja muidugi ei ole neis raamatutes lastel ekraanisõltuvust. Meil on eraldumiseks meie magamistuba ja minul eraviisiliselt ka kudupööning, lapsed, jah, mahuvad kaminasaali ja kahe magamistoa peale hästi ära. Poleks ehk väsitav olnudki, aga kuna samal ajal oli see suurepärane kuumalaine ja kõik (kõik!) eraldumist võimaldavad ruumid on päikese poole, siis... Loodetavasti tuleb nüüd paar päeva ilma, et keegi sooviks meie talus mõned päevad veeta (Nimekaim juba Legolaselt küsis, aga ma ütlesin, et paluks pärast tulevat nädalavahetust). Tegelikult on kõik need lapsed väga toredad ja kerged hooldada, leiavad ise külmkapi üles ja puha.

 Kuumalaine asjus vaatasime iga päev kaevu. Mingil hetkel hakkas kummalisel kombel vett juurde tulema. Meile igatahes sobib, Siis tuli ühel õhtul ka Veeuputus... noh, igatahes arvestatavas koguses vihma taevast alla ja me olime kõik väga rõõmsad. 

Veel käisime kuumalaine kõrgpunktis igal õhtul ujumas. Väga kena oli, ainult et see järv võiks meile natuke lähemal olla. 

Olen nädala ajaga korjanud umbes kaheksa kilo maasikaid. Natukehaaval, ikka kausitäis päevas. Samuti olen küpsetanud kaks korda maasika-sidrunikooki ja korra maasika-rullbiskviiti. Sellest hoolimata olen täna olukorras, kus ilmselt peab tegema toormoosi, muidu lähevad maasikad hukka. Keetmise-moosi jaoks meil oma vahenditest siiski ei jätku, tuleval nädalal tuleb turult natuke osta. 

Käisin seeneluures. Leidsin kaks kobarikku väga noori kukeseeni (jätsin metsa, las kasvavad) ja pool topsi metsmaasikaid. On kurb, et nii mõneski varasemas metsmaasikakohas pole enam ühtegi maasikataime. Meie kodulähedasel raiesmikul olid maasikad lihtsalt... kuivanud. Selle kuumalaine peale pole ka ime. Muidugi sain luure käigus korduvalt hammustada suuremalt putukaparvelt. 

Ajasin üles uue kanga, laius soas on umbes üks meeter. Kuduaega piirab päikese intensiivsus, aga ega mul praegu kudukiiret olegi, toimetan omas tempos. 

Koguduses oli lisaks jaaniõhtule ka käetõstmise-koosolek. Jaaniõhtu oli tavapäraselt hea osadusega. Koosolekul sel aastal mingeid suuri valimisi ei toimunud, nii et põhimõtteliselt oligi eesmärk... poolt olla. Mis sellele arukale eelarvele või pastori fakte kirjeldavale aruandele ikka vastu hääletada. Mina tundsin mõlema puhul, et ma lihtsalt ei jaksa minna. Läksin ikkagi, oli kena, aga oma lõivu on viimasel ajal nõudnud nii vanema põlvkonna aina keerulisemaks muutuv olukord kui noorema põlvkonna kasvatamine. Küll tahaks endale öelda, et vaat sellest kuupäevast tolleni on päris puhkus ja siis saab hingata... aga seda praegu kusagilt kindlalt võtta ei ole. Ärge mulle koguduse laagrist puhkamise kontekstis rääkige, see on jõledal kombel kurnav ettevõtmine, ma pole seal mitte kunagi ühtegi minutit puhata saanud, aga lapsed hirmsasti tahavad (ka isehakanud introvert on minekuvalmis!) ja ka sel aastal jäetakse samal ajal toimuv Hansalaat ära, nii et tuleb kõigest hoolimata minna. Selleni on siiski veel mõni nädal aega.

Järgmiseks, vabandage, toormoos. Mõnes mõttes on ka tavapärasest erinev meeldiv tegevus puhkus. Maasikatega tegelemine on ikka meeldiv, kuidas siis teisiti. 

No comments:

Post a Comment