Vaatasin, et aasta ja natuke vähem kui kuu aega tagasi olen ma sellestsamast asjast kirjutanud.
Kuna meie elamegi "maal vanaema juures", siis mets ja heinamaa meie puhul puhkamiseks hästi ei kõlba. "Linnas vanaema juures" ei kõlba jällegi vanaemalistel põhjustel, ja need ei ole ilusad. "Mere ääres vanaisa juures" sobib kindlasti, aga sellega on paraku nii, et ujumise-päevadel kuhugi kaugemale ümbruskonda sõita ei viitsi, aga lähemal pole Pärnus mitte kui midagi teha! Selles mõttes mitte kui midagi, et palava ilmaga mei kindlasti ei matka, kesklinn on risti ja põiki läbi jalutatud, aga igasugused seiklusrajad ja asjad, mis lapsi köidaksid, küsivad ronimise eest pool varandust, sest ikkagi kuurortlinn. Muuseume ja kaäsitöötubasid paluks meie teismelistele poistele mitte soovitada, nad surevad kooris juba selliste asjade möödaminnes mainimise peale. Muidu on Kuurortlinnas, jah, hea vanaisa ja hea meri ja hea wifi vanaisa juures kodus.
Aga uued avastamata rajad ja rännuinstinkt vajavad oma. Üle piiride meid niisama lihtsalt ei lasta, sest kedagi vaktsineerinud me seni pole (ja Cranberry kogemus, et vaktsiinisüstist võib lausa verd hakata jooksma, on uskumatult jube mõte!). Kahe ja poole haapsalu salli jagu raha koroonatestidele kulutamine ei tundu ka väga hea mõttena. Muidugi, kui me sel aastal üldse kuhugi välismaale läheme, siis alles kuu aja pärast, selleks ajaks jõuab veel palju muutuda. Katk võib tagasi tulla või päris ära taanduda, näiteks.
Hm, saared. Miks mitte, eks ole. Tarvis on ainult Hästi Sooja Ilma, sest saartel olles käiakse peamiselt ujumas, ja telgielu väljakannatamist, sest sealtkandi hotellihinnad on oioioi.
Nojah, ja siis see pealinn ja Põhja-Eesti. Rakveres on vist isegi väike armas vanalinn olemas. Tallinnas leiab vast tubaseid tegevusi ka teismelistele.
Ja siis veel... minu mäletamist mööda pole me perekondlikult mitte kunagi korralikult Lõuna-Eestis käinud. Seal on vist küll väikeste armsate vanalinnadega raskusi, aga on kuppelmaastiku vahel järvekesed ja mõnes kohas lambakarjad ja lapsepõlves käidud Lindora mets (mis on nagu meil kodus, aga muhklik) ja Vastseliina linnus ja.
Nii et leiab Eestis ka uusi avastamata paiku, või kuidas neil seal "Jääajas" oligi.
Muidugi, kui peaks võimalikuks osutuma, siis me läheme ikkagi Itaaliasse või kuhugi mujale piiri taha ka. Peaasi, et saaks probleemivabalt, karantiinivabalt, maskivabalt vähemalt õues ja et me taevapärast ühtegi uut ja huvitavat katku koju ei tooks.
Aga nüüd... inimene peab ikkagi oma kanga ära käärima.
Kas Maanteemuuseum, Liikluslinn, Taevaskoja matkarajad (ja sõit jõelaev Lonnyga), Jääaja keskus võiks huvi pakkuda või on need kõik juba läbi käidud? Võrus on armas väike vanalinn ka täitsa olemas ja järve ääres promenaad ja rand.
ReplyDeleteAitäh, nad on neis kõigis paikades juba käinud ja mäletavad hästi, mis seal on. Lapsed on 16, 14 ja 12, selleks vanuseks on maailmas juba palju nähtud - või nad arvavad, et on nähtud. Võrus me pole küll käinud, mõtlen ise ka selles suunas, vanalinna ei teadnudki seal olevat.
ReplyDelete