SeeKesSiinMajasEnnemElas jättis meile päranduseks hulga taimi, mida ma mitte mingil juhul ei oleks oma aeda valinud. Paarist vastikust vintskete viljadega õunapuust oleme saanud lahti, isegi Mees soostus neid maha võtma. Pool parki ja majatagust on olnud täis viirpuid, mis on veel jõledam umbrohi kui naat.
Ja siis on tikrid. Kolm ilusat pisikest, heade marjadega põõsast. Ja need teised. Suured sassis põõsad vales kohas, takistavad niitmist, vaarikate korjamist (sest sealkandis kasvavad vaarikad, mida peaks igas aias olema vähemalt 1/20 aiapinnast, vähemalt aias, mis kuulub vaarikasõpradele) ja igasuguseid muid tegevusi. Kannavad igal aastal pööraselt, marjade kvaliteet on... on kah.
Meie peres ei söö mitte keegi tikrimoosi. Meie peres ei söö mitte keegi tikrikompotti. Mitte ükski pereliige pole mitte kunagi isegi pakkunud ennast mulle appi tikreid korjama või puhastama.
Me oleme elanud Majas 19 aastat. Selle aja jooksul on õige mitu inimest öelnud, et oioioi, tikritega sa EI TOHI mitte midagi teha, ma nii tahan neid... Ise korjama tulnud on nendest ütlejatest... täpselt null. Muide, nad ka ei võta tikrihooajal telefoni ega reageeri sõnumitele. Ja on teada, et tikrid küpsevad suvel, võiks ju kevadel, kui suveplaane tehakse, öelda, et ma tahan sel aastal tikreid, kas juuli viimasel nädalavahetusel saaks tulla korjama, ma planeerin endale selle jaoks pool päeva? Või kasvõi, et tead, ma tahaksin väga tikreid, kas sa oleksid nõus mulle pool pange korjama? Catharina käis küll korjamas (äkki 5 aastat tagasi?), aga tema diskreetse inimesena pole meie aiakujundusse mitte kunagi sekkunud.
Kelle aed see on, vabandage? (see oli retooriline küsimus)
Tuleval kevadel lumesulamise aegu, kui tervist jätkub ja Jeesus vahepeal tagasi ei tule, lähevad kõik need jubedad sassis põõsad juure pealt maha ja lõkkesse. Talvejope kandmise ajal on neile lähenemine ka kindlasti tervislikum kui suvel hemate riietega. Kui nad seepeale endale mõned noored ja kergemini kammitsetavad võrsed kasvatavad, siis on see nende probleem. Kui nad solvuvad ja ära surevad, siis jäävad mul ehk edaspidi käsivarred terveks.
Ühel hetkel tuleb ju ka üle saada kujutlusest, et kõik nime poolest viljapuud ja -põõsad, mis kunagi ammu kellegi teise poolt on istutatud, on üliväärtuslikud.
Muide, täiesti vales kohas kasvavad mustsõstrad, mis ma kevadel juure pealt maha saagisin, kasvatasid endale noored rõõmsad võrsed. Eks ma nüüd pean nendega edasi elama.
Ma tuleks kohe tikreid korjama... Kui see vaid nii pika vahemaa tagant teostatav oleks mõistlikul viisil. Alati käime, kui keegi kutsub (seda ei juhtu igal aastal).
ReplyDeleteMnjah, need, kes talvel kangesti tikreid tahavad, aga suvel näole ei anna, on kõik märgatavalt lähemal. Ma kutsuksin Sind muidu küll hea meelega, aga selleaastased on suurelt jaolt juba põõsa otsa ära käärinud. (oih... ei, see ei olnud keelenali)
DeleteMeil pole ka tikrimoosi ega -kompotisööjaid, kuid möödunud aastal avastasid lapsed kogemata, et sügavkülmutatud tikrit annab nagu klaaskompvekki lutsutada ja neid kulus siis ka kohe karpide viisi :)
ReplyDeleteEdu eelduseks siiski vist oli päris klaaskompvekkide või muu magusa puudumine koduses maapidamises.
(Meie majapidamises pole külla ka ühtegi tikripõõsast, aga hooajal käime võimalusel st. eelisjärjekorras olijate puudumisel nagu linnuparv vanaisa aia omadest üle.)
Need sassis põõsaste tikrid pole kahjuks eluilmaski nii magusad olnud, et külmunud peast veel mujal kui tikri-martsipanikoogi sees süüa sünniksid.
DeleteÕhh, need "miks te selle puu/põõsa/taime maha võtsite, me küll oleks tulnud ja korjanud" ütlejad mulle ei meeldi. Esiteks oma aias kasvatan ma kultuure, mis meeldivad mulle ja mu perele ning söödavast kraamist samuti kasvatan just neid asju, mis enda perel söögiks ära kuluvad. Ja kui keegi on sügavalt veendunud, et mu aias peaks KINDLASTI veel mingi asi kasvama siis palun tulgu ja hooldagu seda ise või istutagu oma aeda. (Minu arvamus pärineb tool kui võtsime aiast maha vanad õunapuutüükad, mis meie ajal mitte ühtki söödavad õuna ei andnud ning kasvasid lisaks veel täitsa ebamõistlikes kohtades. Ja naabrid kohe üldse ei saanud aru, et mis mõttes me sellised vanad ja "väärikad" puud maha võtsime....)
ReplyDeleteOi, õunapuude kohta olen ma ka mitmesuguseid sõnu kuulnud, näiteks, et antoonovka olevat maailma parim õun. Võeh. Või et vaarikad ma likvideerigu ära, neid ei vaja keegi! Et vaarikavihkaja ise vaarikatest seedehäired saab, ei tähenda ometi, et see peaks kõigiga juhtuma.
DeleteMa tegelikult jagan meie aia ande väga hea meelega, aga siis olgu mul ka keegi, kellele jagada.
Nuimiksriga püreeks tehtud ja sügavkülmutatud tikrimoos on imehea küpsisetordi vahel. Või biskviiditordi vahel (biskviit vaheldumisi moosi ja kohupiimaga vahustatud vahukooremassiga,samamoodi teeme me küpsisetorti, biskviidi asemel siis küpsised).
ReplyDeleteJah, ma olen tikreid püreena külmutanud, on hea küll.
Delete