Jõuavad kohale järgmisel päeval

Kuna öeldi, et kõik on teretulnud... kirjutasin ka jutu. Praegustel ebakindlatel aegadel võib ehk sellistki asja ilukirjandusena võtta. 

***

Ja ükskord saab ka see seiklus otsa. Veel viimased kallistused vanatädidelt, veel viimased jalutuskäigud nii koduses ja ühtlasi nii võõras linnas, viimane söömaaeg itaalia jäätisekohvikus - kellele spagetijäätis, kellele pitsajäätis, mõnele ehk lihtsalt maasikapeeker. Viimased vakatamised, kui autoraadiost liiklusteateid edastatakse, sest aa-kahel ummikussejäämist on nad korra kogenud ja rohkem, tänan väga, seda kogemust ei soovi. Viimased vaated, mis kõge rohkem meenutavad Windows XP taustapilti. Viimased sisseostud poodidest, kus on kõike vajalikku mõistlike hindadega. Viimane ostukärutäis lemmikmaiustusi, mida kodumaal ei müüda. Viimane ports kiirtoitu juba pimedaks kiskuvas päevas. 

"Silmad kinni ja läbi," märgib mees, kui teeviidad neile omasest keelest mõistetamatuteks kaashäälikuühenditeks muutuvad. Lapsed vajuvad tagaistmel pika-sõidu-letargiasse. Naine uurib vaheldumisi ammuaegunud maakaarti ja GPS-i, mis siinkandis uusi teid alati ära ei tunne, ja mõtleb, mida kõike koju jõudes tuleb teha. Omal moel nauditav on ka esimese masinatäie pesu nöörileviimine, ise veel esmasest sõidujärgsest uinakust uimane, avastada võpsikukskasvanud aeda ja tutvuda marjapõõsaste selleaastase olekuga. küllap on lookas nagu ikka. Ja kassid, muidugi. Oma voodi ja oma köök. 

Kella kolme ajal öösel palub naine, et mees ka talle kotkalogoga tanklast kohvi ostaks. Lapsed magavad tagaistmel sügavalt. Teekonda veel jätkub. Kui kõik hästi läheb, jõuavad nad kohale järgmisel päeval.