Sunday, September 19, 2021

Kordub...

Eelmisel pühapäeval olin poolhaige olemise tõttu kodus, täna... ka. Sain jutlusest teada, et see oli alistumine kehtivale korrale, tõepoolest, mõne aasta eest poleks hakanud natukese nohu ja ebamäärase, poole kohaga kurguvalu pärast mingeid plaane muutma. No aga praegu on nii, nagu on. 

Vahepeal sain terve ka olla, tänu sellele tõin metsast välja mõned kilod seeni ja käärisin plaanitud kanga. Mida kukeseentega teen, veel ei tea, nad istuvad hetkel omas mahlas purgis, aga kauaks nad sinna jääda ei saa (pole piisavalt steriilselt puhas ega piisavalt korralikult kinni keeratud, tuleb umbes nädala jooksul millekski muuks menetleda). Kukeseenevorm või ikkagi marineerida juurde või...?

Haigeolemises osaleb hetkel ka Jõugu Juht, kes pidas ühe päeva ka väikest palavikku. K-kahtluse jaoks on ta natuke nagu liiga terve ega ole enda teada ka lähikontaktne ega midagi. 

Koolist on saadud korralikke hindeid. JJ-l on harjumatu tähesüsteem, aga eks seda ole kunagi ülikooliski nähtud ja õpetajad lisavad juurde ka protsendid, kui eduliselt lapsed antud juhul esinesid. Ülejäänud saavad ikka vanal harjunud moel numbreid, peamiselt "viisi".

Mees käis oma teise töökoha aastapäevaüritusel. Kollektiivne vanavanaonu Heinrichi haual käimine tekitas ühes lapses küsimusi, millele vastamiseks tuli esitada pikem suguvõsa-analüüs. Et kuidas neis Viljandimaa jõukates taludes nii sai juhtuda, et mõni laps (Heinrich ja Paula, näiteks) läks ülikooli ja mõni (näiteks vanavanaema Miina) niisama naabertalusse mehele... ja kuidas see sugulus siis ikkagi läheb. Ehk ühel hetkel jääb neile ka meelde. 

Veel tegeles Mees ehitus- ja remonttöödega. Otsustasime, et üritame Legolase toa 30 cm laiusi laudu päästa. Kui mehed need nüüd kenasti saepuruplaadi alt (sest sellega vooderdati umbes 1980. aasta paiku terve Maja) kätte saavad, siis tuleb ainult põrandalihvimismasina laenutajale selgeks teha, et kuigi tema raamatupidamises on masin kirjas kui parketilihvija, on meil siiski tegu 5 cm paksuste prussidega ja paluks nüüd suuremas koguses kõige jämedamat liivapaberit, mis on olemas. Varasema kogemuse põhjal saab see keeruline olema, sest masinalaenutajad on tavaliselt väga veendunud, et lihvitakse ainult parketti, peegelsiledaks, mitte kunagi saja-aastaseid laudu lihtsalt... höövelliistu-siledaks. 

Lillebror ja Legolas käisid kumbki päris iseseisvalt ja üksi juuksuris. Eks see ole nüüd nende probleem, kui kukal külmetab... Soengutel pole muud viga, kui et lühikesevõitu on, mulle meeldib tavaliselt alates sellest hetkest, mil nad hakkavad juuksurikülastuse-plaane pidama. 

Legolas käis esimest korda elus noortekal. Muljed võttis kokku lausega: "Ma ei saa aru, miks ma siiamaani pole neil käinud!" Mina saan küll aru, vanust oli vähe ja logistiliselt oleks olnud keeruline, aga nüüd on noortekatel uued ajad ja seetõttu on meile logistiliselt mugavam. 

Koolivaheajani on jäänud mõned nädalad. Millega me seda sisustame, praegu veel ei tea, sest k. K-asjus kuulsin sel nädalal ka otse allikast lugu, kuidas minust kümme-viisteist aastat vanem naine kolm ja pool kuud kestva peapöörituse sai, algusega pool päeva pärast esimest süsti. Jäi küsimata, kas see ka kõrvaltoimena üles on antud ja meditsiinitöötajate poolt tõsiselt võetud. 

Uue nädala ülesanne number üks on saada terveks ja haigemaks enam mitte jääda. Ilmateate põhjal saab see olema keeruline. Õnneks armastan kampsuneid.

4 comments:

  1. Paranemist Sulle. Sel nädalal kuulsin soovitust juua põdrasamblateed (nagu Naksitrallides), sellega pidavat hakkama saama üksnes kõige kangemat iseloomu omavad isikud - nende hulka kvalifitseerud Sinagi :)

    Meil on samuti nohulaine. See aga ei takista sportlast ihu-ja hingega meeskonda panustamast, mille tõttu tekkis küsimus, et kas neil võistkonnas ikka arst on? Selgus, et on, laupäeval lubati platsil viibida vaid 45 minutit.

    Kampsunid, mul on juba augustikuu lõpus suur soov hankida soojad riided ja kenad värvilised kampsikud. Neid ei ole kunagi liiga palju.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh!
      Mehiselt mõru põdrasamblatee... no ma ei tea, kas sellest ka tegelikult abi on.

      Delete
  2. Oo, kui mul oleks kukeseeni, siis ma teeks kohe kukeseene risottot :-)

    Mina olen eluaegse vaksiinikahjustusega ja minu üheks esimeseks sümptomiks, aastaid tagasi, oli samuti tihedad peapööritused ning tunne nagu hakkaks ära minestama. Kuna aga need sümptomid ei löönud välja silmnähtavalt KOHE peale vaksiini, vaid olid aeglaselt kasvavad, siis arst hoopis arvas, et ma olen rase ega seostanud kuidagi vaksiinidega. Tegelikult oli aga tegu selle perioodiga, kui mu enda organism püüdis vaksiinist saadud traumaga hakkama saada ja võitles 'ellu jäämise' eest. See võitlus kestis lõpuks üsna pikalt ning uued sümptomid tulid aina juurde enne, kui kogu mu süsteem täiega kokku kukkus ja mind sandistas ning veel lisaks ka veel mitmeid eluaegseid allergiaid tekistas (kahjustas mu 'gut') :( :(
    Arst ei osanud mu sümptomite või olukorra kohta midagi tarka öelda, kuigi tegu oli väga hea arstiga, seda enam, et ma ei olnud eelnevalt mingit haigust/viirust põdenud või palavikus olnud lihtsalt muutusin iga nädalaga järjest jõuetumaks ja lõpuks ei jaksanud isegi vaat et enam vetsu kõndida. Vaksiinikahjustuse alla ei läinud see kuskile kirja, sest silmnähtav kahjustus ei tekkinud kohe (või 48- 72 tunni jooksul), vaid oli pikajaline.
    Tunnen südamest rõõmu, et enamikele inimestele ei tee vaksiinid midagi paha, aga kahjuks läbi oma kogemuste olen kokku puutunud väga paljude minusuguste inimeste, kes pole kohe hoobilt vaksiiniga maha löödud, aga kelle hilisemad kahjustused ei ole kuskile tähtsatesse paberitesse kirja läinud. Minu tüüpi inimesi ei ole üldse vähe, aga meid muidugi ei usu keegi, sest ega enne kui keegi ise, või tema lähedane, seda ei koge ongi raske uskuda...ja nii ehk ongi parem!

    Sinu tuttavale hoian aga pöialt, et temaga nii halvasti ei lähe kui muinuga juhtus ja et sa ise ka ruttu terveks saaksid!

    PS. Kas sul varsti üks raamatupostitus ka tuleb?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh. Sellel pepööritusega naisel olevat pööritus ikka lõpuks üle läinud ja teine süst - sest amet nõudis - olevat olnud ilma ühegi kõrvalmõjuta. Minu meelest on juba paar päeva kestev peavalu või palavik, nagu mõnel tuttaval olevat olnud, tõsiselt elukvaliteeti mõjutav kõrvaltoime, mida ei tohiks pidada tühiseks, aga näedsa...
      Lääne meditsiini üks põhialuseid tundub olevat veendumus, et kõigi inimeste kehad toimivad täpselt ühtemoodi, aga õnnetuseks on kõigis tervisesse puutuvates küsimustes ka neid, kelle kehad standardile ei allu... ja niisugune olla on päris paha.

      Raamatutega on viimasel ajal kehvasti, tähendab, loen küll, aga üleskirjutamiseni ei jõua. katsun homme mõned vahepeal loetud meelde tuletada.

      Delete