Monday, September 20, 2021

Mis on vaktsineerimisega valesti tehtud?

 ... küsis Postimees arvatavasti tarkadelt inimestelt. Ma lugesin artiklist tasuta osa, ülejäänut loen siis, kui paberleht kätte juhtub. Arukas jutt oli. Ma tõesti ei tea, mis ülejäänud artiklis oli, võib-olla oli seesama, mis mina oma pea sees olen välja mõelnud, aga võib-olla ei ole ka. No ja eks Mina Ise ole ju ikka hirmus tark. 

Vaadake... vaktsineerimisega on siiamaani üldises teadvuses olnud nii, et see puudutab eelkõige lapsi. Ja kui juba lapsena oled vaktsineeritud, siis on ülejäänud elu hooletu. Mis siis, et see tegelikult päris õige ei ole, väga paljude inimeste jaoks lõpeb vaktsineerimisteema ära kuskil põhikooli lõpus ja siis on selle asjaga ühel pool. Riiklik vaktsineerimiskava küll näeb ette täiskasvanute vaktsineerimise difteeria ja teetanuse vastu iga umbes 10 aasta järel, aga ausõna, sellest ei räägita oluliselt, perearst peale ei käi... Me unustame selle mugavalt ära ja ausalt öeldes mina ei teagi, kuskohast meie riigis endale difteeriat hankida, teetanusega on ehk natuke lihtsam.

Puugivaktsiinid on ju täiesti vabatahtlikud ja kui inimene metsas ja muru peal eriti ei käi, pole neid vajagi... sama lugu on gripivaktsiiniga, kuna gripiks nimetatakse praeguseks igasugust külmetusviirust (ja kas te teadsite, et nohu kui diagnoos ei piirdugi ainult ninapiirkonnaga, vaid sisaldab endas ka köha ja palavikku? Müstika), tundub see nii tühine... ja ega üldiselt terve inimene niisama lihtsalt päris grippi külge ei saagi. Seda päris grippi, millest taastumist mitmete ilukirjandusteoste alusel peeti enne teist ilmasõda pikaajaliseks ja raskeks, kaua kestev halb enesetunne viis inimesi lausa depressiooni ja enesetapuni*.

Ühesõnaga, vajadus täiskasvanuid vaktsineerida on harjumatu. Hullem veel on praeguseks (loodetavasti) kohale jõudnud tõdemus, et niinimetatud vaktsiin ei anna pikaajalist kaitset. Iga kuue kuu tagant süstimas käia, vabandage... Ja kui meil maskikohustus taaskehtestati, oli pool minu sotsiaalmeediat täis pahaseid urahtusi, mis õigusega, kui vaktsineeritutele lubati, et nemad enam maski kandma ei pea! Üks tuttav eesliinitöötaja, kes esimeste seas vaktsineeritud sai, põdes nüüd suve lõpupoole koroonat kaunis ebamugavalt. Ei olnud raskelt haige ega midagi, aga tema jaoks on harjumatu üldse haigeks jääda, rääkimata pettumusest, et vaktsiinist ei olnud lubatud kasu.

"See ei ole vaktsiin, see on kehas ootel olev ravim," ütles üks teine tuttav, kes pärast pikemaid kahtlusi ja kõhklusi süstima läks. Umbes nii vist jah. 

Teine asi, mis on väga valesti, on meediakära. Kõigepealt tegid valitsusliikmed vaktsineerimistsirkust ja jubedat draamat sellest, kui mõni minister ennast kohe AZ-ga vaktsineerida ei lasknud. Andke andeks, aga kuna meie ministreid ei määrata kohtadele mitte pikaajalise kogemuse põhjal nende valdkonnas (näiteks meie praegune haridusminister ei ole Wikipedia andmetel haridusasutuses õpetajana töötanud - jah, see annaks tema tegevusele palju rohkem usutavust), vaid eiteamis poliitiliste otsuste tagajärjel, ei ole sellest suurt  midagi, kui nad haiguslehele jäävad nagu teisedki inimesed, tähendab, selles avalikus süstimises oli natuke ka valitsusliikmete asendamatuse momenti ja üldse... 

Ja kampaania "Aitäh, ema!" oli nii vale kui üldse olla saab. On päris selge, et raskete nakkushaiguste külgesaamine ei ole vääramatu. Samuti ei ole kohustuslik väikelastega käia suurte rahvamasside hulgas, kus iga suvaline võõras võib näkku köhida. Iseasi, kui pere eluviis seda paratamatult nõuab, nt perede puhul, kelle sugulased mitmesse riiki jagunevad ja vanavanematega normaalse kontakti hoidmiseks on lennujaamades käimine vältimatu. Tähendab, laste vaktsineerimine nakkushaiguste vastu ei ole kindlasti vale, vastupidi, aga serveerida vaktsineerimist kui ainsat vahendit, tänu millele laps täiskasvanuks elab... Oeh. 

Veel valem, otseselt k-teema kohta öeldud lause oli: "Vaktsiin on ainus, mis kaitseb haiglassesattumise ja surma eest." Lugesin midagi taolist hiljuti kusagilt, oli päris valjusti öeldud. Esiteks annab selline ütlemine vihje, et haiglassesattumine tapab. Teiseks on jällegi rõhutatud, et kõik vaktsineerimata inimesed, kes k-haiguse külge saavad, seda ka raskelt põevad ja tõenäoliselt surevad. No ei ole ju nii! On nii, et mõned inimesed surevad, paljud põevad ebameeldivalt, mõnedel jäävad pikemaajalised tervisehädad. Ja eilse päeva seisuga oli meil haiglates ligi 30% k-haigetest vaktsineeritud...

Kolmas punkt, vaktsineerimise kättesaadavus. Hästi, et on suured keskused... aga kui inimesel ei ole mõistlikku transpordivõimalust, mis kasu tal sellest on? Perekoolis mingi teema all üks ema puhkis, et oli lapse vaktsineerimisega oodanud, et vaktsiinibuss nende juurde jõuaks, aga nüüd on maemäletamis. Nii ongi, meil on hajaasustus ja väga, väga vilets ühistransport. Ja kui ükskõik mis asjale peab inimene aja kinni panema digiregistratuuris, siis vabandage, inimesed, kes selle asjaga igapäevaselt ei tegele, ei oskagi oma ID-kaardiga kuhugi sisse logida... paljudel pole kodus ID-kaardi lugejat ja väga paljudel lausa arvutitki. Meil linnakooliski on peresid, kellel arvutit pole. 30-aastased lapsevanemad ei oska näiteks arvutit kasutada, arved tasuvad püsimaksena ja FB-d vaatavad telefonist, kõik. No aga sel teemal, et tegelikult ei ole paljud inimesed mobiilsed ja nutitargad, on juba räägitud palju, õnneks. 

Neljas, aga mitte vähemtähtis punkt - kaks süsti ja kõrvaltoimed. Me oleme harjunud kangete ravimitega, millel ei ole märgatavaid kõrvaltoimeid. Mitte ühelgi mu lastest pole viimastel aastatel tehtud vaktsiinide vastu mingeid reaktsioone olnud. See on meie normaalsus. Ja siis on see k-vaktsiin, mille jaoks tuleb käia võib-olla raskesti ligipääsetavas vaktsineerimiskeskuses mitu korda ja mille puhul öeldakse, et ärge igaks juhuks järgmistele päevadele erilisi tööülesandeid planeerige, paar päeva puruhaige olemist on vaktsiinijärgselt normaalne... Ei suurenda usaldusväärsust, ausõna. 

Ma nii igatsen selliseid valitsejaid, kes julgeksid tunnistada, et neil ei ole ühe või teise probleemi lahendamiseks õigeid vastuseid, ja et see info jõuaks ka ajakirjandusse, eriti suurtesse pealkirjadesse. 

Meie - sest te kindlasti tahate teada, eks - oleme kaalunud Jansseni vaktsiini, sest üks torkimine ja seega üks komplekt võimalikke raskeid kõrvaltoimeid... aga seda muidugi juhul, kui üldse, sest allergiad. Ja Mees teadis rääkida, et on tulemas midagi veel paremat ja seniste katsete põhjal allergikutele ohutumat. Vaatame seda asja... sinnamaani oleme igal hetkel nõus testimiseks nina ulatama ja ööklubidesse mineku keeldu ahistamiseks ei pea. 

________
*kui seda kõike silmas pidada, siis ei tundu Long Covid üldse midagi erilist, meid on kohutavalt ära hellitatud teadmisega, et ükski viirus üle nädala aja ebamugavusi ei põhjusta.

2 comments:

  1. Kõrvalmõjudest - kõigilt tuttavatelt kuuldu ja ka neti pealt loetu põhjal tundub, et kahe süstiga vaktsiinidel löövad kõrvalmõjud siiski välja kas pärast esimest või teist süsti, mitte pärast mõlemat.

    Need, kes on gripi vastu vaktsineerimas käinud (ma ise olen olnud laisk), räägivad, et sellel on kah pärast süsti olnud natuke haige tunne.

    Ja noh, mulle tunduvad sellised kõrvalmõjud tegelikult ootuspärased, sest kui asja eesmärk on immuunsüsteem uskuma panna, et ma olen haige, siis loogiline, et ta ka paneb oma haigustõrje süsteemid käima - palavik, uimasus jne.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul on lähedaselt tuttav noor inimene, kellel olid mõlema süstiga kõrvalmõjud. Muidugi pole aimugi, kas tema ka mitte omal moel mutant ei ole.
      Ootuspärased võivad nad olla, aga ma eelistaksin nad kohe ja korraga kätte saada, siis on see jama ka läbitud.

      Delete