Kuidas suhelda keeruliste inimestega? Jutujaht

Hoiatan, see jutt sisaldab peaaegu et sündsusetusi. No aga oli teine selline...

***

Marje sättis kastid korralikumalt kuhja. Täna oli poodis vaikne, sai tagaruumis sättida. Ainult Olga astus hommikul läbi, kui lüpsikord tehtud sai. Ajas juttu ja kutsus õhtuks enda poole praasnikule. 

Olga ja Marje olid noorest peale sõbranjed olnud, lapsigi ühepalju, aga kui Marje püsis ikka oma Toomase juures, siis Olgal oli juba kolm meest ära peetud, neljas käsil. No ja eks Olgal oli noid kavalere muidki, tema oli alati napsi, nalja ja seda kolmandat n-tähega asja väga armastanud. Ärgitas Marjetki Toomase kõrvalt põnevust otsima, aga Marjele jätkus Toomasest küll. Kolm last koos saadud ja puha. Pealegi oli Toomas heade lahtiste kätega mees, tegi kodus kõik korda ja teenis autojuppide äriga kõvasti. Sai perega ikka Türkis käia, enne kui see koruuna peale tuli ja... 

Mitte, et pere viimasel ajal kuigi suur oleks olnud, suured lapsed olid kodust välja lennanud, vahel tulid käima. Markkus-poiss ei saanud eriti koju tulla, siis olid naabriplikad nagu harakad kohe alimentide pärast kallal, temaga sai rohkem Soomes kokku - no ega poiss süüdi olnud, et tüdrukud sihukesed kergemeelsed olid ja kahenädalase vahega Markkuselt lapsed said!  Mairi, see oli tubli, käis ikka kodumail lapselapsi näitamas ja puha. Too siga, kes talle esimese tite tegi, laskis küll kõigi nelja tuule poole jalga, aga Mairi leidis endale ruttu uue mehe, igati naksi poisi. Viinaviga pidi küll küljes olema, aga bemm oli akna all ja nädala sees oli mees ju täitsa kaine. Mairi ise pani linnas daamedele küüsi ja ripsmeid, kodus käies tegi emagi ilusaks. Pakkus nooremale õele ka, aga see, oijah...

"Tüdlüdülütt!" Jälle Olga. Et kas Marje siis tuleb õhtaspoole? 

Olga juurde ei tahtnud muu külarahvas eriti külla minna. Põlgasid joodikuks ja kahtlaseks. Laste pärast ka... Ega Olgal olnud aega lappe kasida, nii need lapsed kõik riigi leivale saidki. Olgale see päris meeldis, käis väntse lastekodus vaatamas, ise ütles, et väntsud... aga praeguseks ei tahtnud ükski emale appi tulla, ei saatnud pühadekaarti ega midagi. Tüdrukul olevat lapsedki, nad ju Marje Markkuse-Mairiga ühel ajal sündisid... aga vanaemast... ei midagi. Sünnita siis sihukesi!

Eks Marjel endal oli kah mure selle noorima, Mirteliga. Juba kuusteist, aga diskule ei tahtnud minna ja poissi polnud tal veel olnudki! Istus muudkui ninapidi raamatus või vahtis juutuubest mingeid solkimisi. Koolist õpetajad ka muudkui õiendasid, et lastagu plika linna suurkooli, kimnaasjumisse, pidi keemias hirmus andekas olema. Millal see raamatutarkus enne leiva lauale on toonud? Marjele jätkus seitsmest klassist, Toomas käis kaks aastat kutsekoolis ka, Markkusel ja Mairil polnud kummalgi kooli peale pead olnud... Teisest küljest jällegi, oleks ju uhke tunne küll, kui Marje laps kimnaasjumisse saaks. Äkki läheb pärast medkooli või kuhugi, siis on arstist inimene omast käest võtta, lapsel töö ka lihtsam... Näe, tõsta siin poodis neid pudelikaste, selg endal juba ühtelugu valus ja... 

Selg oligi liiga valus, et õhtul pidutsema minna. Pealegi tuli Mirteli klassijuhatajalt sõnum. Vaja kokku saada, ikka kimnaasjumi asjus. Seda peab vist kodus Toomasega arutama. Küll need õpsid on ikka keerulised inimesed, näe, Marje juurde viina ostma ei tule, aga tahavad muudkui suhelda... Kuidas suheldakse keeruliste inimestega?