Negatiivselt

Sel nädalal peeti koolides suurt testimisüritust. Meie koolis juhtus neli positiivset. Väga hea, et ära juhtus, sest enesetunne olevat neil kõigil olnud väga hea. Salapositiivsed sihukesed. Meie oleme perekondlikult kõik endiselt negatiivsed, aga kuna Legolas puutus ühe positiivsega kogemata kokku, sai ta kolm kodupäeva ja austava võimaluse PCR-testi statistikasse minna. "Koolid on täis," märkis meie pereõde, kui ma lähikontaktsele saatekirja küsisin. 

Testimissabas oli rahvast üsna palju, kuna sadas ja hämardus, tundus kogu olukord kuidagi... apokalüptiline. Järgmisel hommikul enam hämar ei olnud. Legolas vandus natuke, kui sai teada, et negatiivne on. Kooliskäimise vastu pole tal midagi, aga ta tahaks meelsasti ilma komplikatsioonideta kinno ja jõusaali... Emaühiku arvates ei ole hetkel eriline ringikooserdamine* nii või teisiti mõistlik, olgu vaktsiini või testiga (meie kooli medõde on muide valmis lahkesti kinnitama, et on negatiivne küll).

Lisaks koroonatestimisele juhtus meil sel nädalal elutuppa üks erakordselt paks hiir. Hiir vudis ühe kapi alt teise riiuli alla värisema, järel... tühja purgi ja taskulambiga Lillebror. Vahepeal ka Millie. Must Mimi jälgis amatööride hiirejahti põlastavalt pilgul, kuni keeras magama. Valge Mini vahtis kõik lihtsalt jahmunud ilmel ja väike Freya mängis ennastunustavalt lõngakeraga. Pärast mängis Freya hiirega ka ja seda oli päris kole kuulata, sest hiir karjus kaua, kuni ennast lahti tõmbas ja kusagilt hiireaugu leidis. Nüüd me ootame huviga, kas hiir läks kuhugi põranda alla surema ja kõduneb-haiseb meil järgmised paar kuud või olid tema haavad siiski pindmised, ta õppis oma veast ega trügi enam nelja kassiga elamisse. 

Pühapäeval pidasime Mehe sünnipäeva puhul väikest koosviibimist. Jagunesime kolmeks - seitse täiskasvanut istusid laua taga ja ajasid juttu, suured poisid tegutsesid oma arvutite taga, neli väikest poissi (OO7, A10, Lillebror Sõber 12 ja Lillebror, natuke kauem 12) käisid õues pauku tegemas ja lärmasid erinevates tubades väikeste poiste kombel. Õige võõruspidu võiks olla küll vähemalt sama rahvarohke nagu Durrellide jõuluõhtu (ehkki mõnevõrra vähemate loomadega), aga ehk me kunagi taas jõuame selleni, kui ilmakord lubab. 

Jõugu Juht käis kehalise kasvatuse tunni raames uisutamas. Veel sai ta ajaloos kursusehindeks A ja hängis mõnel päeval natuke koos klassivendadega. 

Legolas, nojah, oli isolatsioonis, aga sellest hoolimata või just tänu sellele sai esitamisvalmis oma loovtöö (selle teostamine viibis kevadise korontiini tõttu). Kuna loovtöökaaslane Nimekaim on hetkel päriselt haigusega siruli, pole veel kindel, kas see töö esmaspäevasel kaitsmisel osaleb.

Lillebror käis klassiga muuseumis. Oli olnud tore. Veel käis Lillebror karikavõistluste tarbeks "punkte laskmas" ja parandas oma varasemat tulemust. 

Mees veetis kahjusk sellenädalase vaba päeva migreeni küüsis, kuid laupäeval suutis kipsplaatida ära järgmise seinajupi Legolase tulevases toas. Varsti saab juba pahteldama hakata. :)

Mina... ei teinud suurt midagi erilist, Koristasin. Vannitoa koristamises osales ka üks vana hambahari, seda ei juhtu just sageli. Poetasin elektri(arve)šoki asjus nördimuspisara. Leidsin poest suure hulga sooduspakkumisi ja kasutasin neid võimalusi rõõmuga. Pidasin ühe väga pika ja väga intensiivse telefonikõne ühe noore inimesega, eesmärgiks talle selgitada, miks on suitsiid paha mõte. Selleks korraks vist õnnestus... Päev hiljem ootasin külla Cranberry't, kes seekord siiski ei jõudnud. No vast järgmisel korral, sinised vaibad ei lähe pahaks. 

Homme hommikul testib Mees taas kohvijoomise kõrvale ja lapsed vastavalt koolis kokkulepitud süsteemile. Mina testin teisipäeval, kui mul korraline tööpäev on. Püsime negatiivsed. Ükskord läheb see koroonajamps mööda niikuinii. 

___________

*lapsed käivad meil koolis, trennis, kirikus, Vanaema-Vanaisa pool ja loetud sõpradel külas. Meie ise käime lisaks tööl - mis on suurelt jaolt sama, mis Lillebrori ja Legolase kool - ja poes. Ei ole praegusel ajal rohkem tarvis.