Kuigi ajastatus tundus tõesti olevat parim võimalikest, oli see koolivaheaeg meil ikka äärmiselt mannetu. Lapsevanemad, kes raskemini põdesid, valgusid ühest kohast teise ja ohkisid, et midagi valutab, lapsed, kes kergemini põdesid, passisid arvutis. Jõugu Juht oli suurema osa ajast terve ja seega pidi tema muudkui puid tassima.
Nüüdseks on ka Jõugu Juht positiivne ja terviseameti helistaja alustas oma juttu sõnadega "Te olete küll juba kõigega kursis..." Olin jah, jah kuna söögitegemine oli käsil, palusin lühidalt teha. Oligi lahke ja lühike jutt.
Üleüldse võib selle koroona-asja kohta öelda, et nii õnnistatud haigeolemist pole ma ammu kogenud. Selgelt piiritletud aeg, millal pole tarvis tubli olla, konkreetsed juhised, teadmine, mis haigus see on... K-eelsel ajal käisin ma samasuguses olekus ikka vapralt tööl ja tegutsesin mujal, kus tarvis... nüüd võisin rahulikult haige olla. Ma päris Kunksmoori moodi ei nautinud - mis sa naudid, kui jõuetusest on tahtmine molekulhaaval laiali valguda -, aga jah, õnnistatud haigeolemine oli tõesti. Ma küll millegipärast jätaks nüüd mõned aastad seda haigeolemist vahele, sügisesest peavaluviirusest ja k-st jätkub nüüd kohe mitmeks ajaks.
Nüüd tahaks tegus olla. Tegususe nimel triikisin eile virna pesu ja käisin täna palvekas. Viimastel päevadel olen süüa ka teinud. Tasahaaval, sest nädala keskel oli veel hirmus nõrkus kallal. Küll saab.
Lillebror oli tegususeks valmis kohe, kui isolatsioonist pääses, ja põrutas Toreda Klassivenna poole. Legolas tahtis ka täna Laenulapsele külla minna, aga hommikune buss sõitis temast lihtsalt hooga mööda. Sel teemal ma homme veel räägin bussifirmaga, äkki nad mainivad bussijuhile, et peatuses seisjaid oleks kohane peale võtta või midagi...
Jõugu Juht jällegi on hirmus rahul, et nädal aega isolatsiooni tuleb - talle meeldib distantsõpe ja seda neil seal hübriidina tehakse.
Kassid on nautinud perekonna kodusolemist ja maganud kordamööda kõikide peal, kes seda vähegi lubavad. Ühtlasi on kassid püüdnud toast mitut sorti hiiri.
Ebaharilikest tegevustest olen vaadanud suuremal hulgal telekat. Kui juba haige, siis stiilipuhtalt! Olen märganud kaht küsimusi tekitavat reklaami - ühes reklaamis on moodne kaheisaline perekond, aga tööleminev isa näeb päris mehe moodi välja ja beebiga kojujääv isa on tüübi poolest... habemega tütarlaps. Kas nii see neis uutmoodi peredes käibki, et leiba teenib lühikeste juustega ja laste eest hoolitseb pikkade juustega pool? Niinimetatud traditsioonilistes peredes aetakse küll võrdsust taga... Teises reklaamis jällegi tegeleb jäätantsuga äärmiselt ülekaaluline noor naine. Võib ju olla, et ta kannab mingitel asjaoludel polstreid (lugesin hiljuti, et nii tehakse), aga jäätants... Olen siiani arvanud, et nii intensiivne spordiala muudab kehakuju paratamatult saledaks ja lihaseliseks, aga volüümikas tütarlaps reklaamis paistab täitsa oskavat... Mida kõike ei õpi, kui talvel ei maga*!
Ilm on mõnel päeval olnud täitsa tore, mõnel päeval jällegi täiesti kasutuskõlbmatu. Viimast leidis ka meie veepump, mis laupäeva hommikuks kinni külmus. Õnneks on pumbal soojendussüsteem ja see veel töötab.
Elektriarve, mis oli sõna otseses mõttes kolm korda suurem kui peaks mõistlik olema, on siiski makstud ja natuke raha paistab veel söögi jaoks ka jätkuvat. Aga õpetajate palgatõusu sööb kõige muu hinnatõus muidugi rõõmuga ära. Vähemalt on kelder ja puukuur. Kanatargaks saamine tundub aina ahvatlevam.
Head uut õppeveerandit teile ka!
__________
*koopaorav Maksike raamatust "Minu vaaraisa ja mina".
No comments:
Post a Comment