Oijah. Minul käib neil päevil elu põhimõttel "kaks sammu edasi, üks tagasi". Eile oli see tagasi-päev, veetsin suurema osa päevast teki all. Isu endiselt ei ole. Legolas tegi lahkesti kõigile pannkooke, ma ei suutnud maitstagi, sest süsivesikune asi, võeh. Kuni perekond pannkooke sõi, nokkisin mina purgist oliive, need läksid alla küll. Pärast tegin eksperimenti ühe hurmaaga, puuvili on ilmselt ainuke magusapoolne asi, mille söömist suudan ette kujutada. Maitsetest on olemas magus (mitte, et seda väga tarvis läheks, eks ole), soolane, hapu. Nüansid on endiselt puudu.
Mees veetis eilse päeva samuti lääbakil, sest öise peavalu järelkajad.
Poisid on reipad, Legolasel valutab aeg-ajalt pea.
Õhtul helistas käredahäälne proua terviseametist - teie lapsel on saatekiri testimisele, aga te pole aega pannud, kuhu te aega tahate? No andke aega atra seada, ütlen ma selle kohta,,, Mees pani siis ise kähku ära, muidu helistavad viimati veel.
Mehel on täna viimane isolatsioonipäev. Mulle sobiks kah hästi, kui see haigeolemine nüüd hakkaks ära lõppema.
No comments:
Post a Comment