See haigeolemine hakkab tasapisi juba ära tüütama. Nojah, tegelikult on kõik haigeolemised tüütud. Eile õhtul andsin alla ja võtsin ühe aspiriini, sest palavik oli lausa 37,5 ja see ei sobi mulle üldse. Hommikuks oli 37,3... võtsin veel ühe aspiriini. Jõud tuleb ja läheb. Eile tegin jõuetuse tõttu umbes neljatunnise lõunauinaku... ei läinud paremaks, ainult must Mimi rõõmustas, talle meeldib, kui on voodikaaslane. Minuga samas kampsunis magada ma tal siiski ei lubanud.
Lillebror tundis eile õhtul korraks kiirnuudlite lõhna. Maitsemeel on kõigil alles, aga mõnevõrra nihkes. Õhtused hapukurgid maitsesid siiski suurepäraselt. Magusat endiselt üleüldse ei taha, võeh.
Mehe seljavalu käib ka lainetena. Loodetavasti on iga järgmine laine ikkagi kriips nõrgem kui eelmine, mitte nagu meres, kus alles see üheksas...
Legolase tervisest ei saa aru, sest ta on võtnud neil päevil kombeks varahommikuni arvutis istuda ja seetõttu on meil ühist ärkvelolemise-aega väga vähe.
Jõugu Juht küsis eile õhtupoole, mis kell ma kavatsen õhtusööki pakkuda... Ei kavatsenud, ma olen haige. Tegelikult saavad nad väga hästi ise enda toitmisega hakkama.
Neli päeva haigeolemise-õigust on mul veel, selle ajaga tuleb ikkagi enam-vähem inimeseks saada.
No comments:
Post a Comment